Elmar Savila poolt 1972. aastal koostatud “Teatmematerjal Tori Riisalt” sisaldab muu seas lugu lootsikumeister Ants Rähnist ja ühest puust lootsiku ehitamisest. Ants sündis Rähni popsikohas Tõnistoa talus, Riisa külas 1915. aastal.
Antsu vanaisa, puusepp Peeter Rähn tuli Riisale Suure-Jaanist, kuna jooksis ära tsaari kroonuteenistuse eest. Ta ehitas Riisa Tõnistoa karjamaa äärde väikese maja ja hakkas ümbruskonna taludes hooneid ehitama. Elumaju, aitu ja lautu ning muid kõrvalhooneid. Talvel tegi ta kodus tisleritöid, kappe, kummuteid, voodeid, aknaraame, uksi jne. Ka ühest puust paatide tegemine oli tema töö.
Peeter Rähnil oli 3 poega, Jaan oli sündinud 1874 a. kuid Tõnis ja Peet olid vanemad. Kodus oma ise tööd jäi jätkama Jaan, kes oli samuti puutöömees, ehitas maju, tegi lootsikuid nagu ta isagi. Jaan suri varakult, juba 1928 aastal, poeg Ants tallas meheks saades isade radu, tegi samuti kui isa ja vanaisa puutööd kõikidele soovijatele. Ants teadis mitut juhust, kus ta vanaisa ehitas ja pojapoeg Ants lõhkus sama maja. Vanaisal olnud kombeks alati ehituse ajal mõne nurgatapi vahele panna kiri, tolleaegse majaehituse ja eluolu kirjeldusega. Ta pojapoeg Ants olevat hoonete lõhkumisel kaks sellist kirja leidnud. See popsipere pidas ka lehma, siga, lambaid ja ka kunagi olevat olnud neil hobune.
Et üldse saada teha ühest puust paat, selleks peab olema hästi valitud puu, ilma oksteta, puhas puu, ei tolla mädanenud oksakohti. Jämedus mitte alla 40 sentimeetri ja pikkus 6 meetrit. Kõigepealt tuleb raiuda lootsikupuu väljast ühejämeduseks. Siis tahuda ühele küljele laba, jättes kumbki otsa laba veidi kitsamaks, seega jäävad otsad veidi ülespoole, vaata fotot. Lootsiku otsmised labad teha aga veidi laiemad, minnes lootsiku keskele ainult 8 – 10 sm. Laiuseks. Sellega saame lootsikule ovaalse külje. Terve lootsiku puu tuleb seest tühjaks raiuda selleks valmistatud künakirvega. Enne tuleb ka ära märkida kuhu teha istelaudade kohad, need kohad jäetakse toll paksemad kui mujalt lootsiku külg. Ka puuritakse lootsiku külje sisse, allapoole ossa, augud, kust mõõdetakse lootsiku külje paksust. Lootsiku külgede üldine paksus on keskmiselt 15 – 16 mm. Lootsikupuu otsad tahutakse ovaalselt, kiilutaoliselt ära (vaata foto) ja hiljem kui lootsik on valmis koolutatud viimistletakse otsad päriselt. Mujalt lootsiku töö viimistletakse kõik enne koolutamist ära.
Oletame, et lootsik on tehtud ja viimistletud valmis, siis viiakse ta jõe äärde, kus ta maast veidi kõrgemale üles seatakse ja vesi sisse kantakse. Nüüd tuleb see kõige tähtsam ja otsustavam töö, tuleb terve lootsiku pikkuselt väljapoole külgi tuli teha. Ühe lootsiku kuumutamiseks ja koolutamiseks kulub harilikult ära pool sülda puid. Ka teatakse juhtu, kus ühe ruumimeetriga lootsik omale õige kuju võttis. Kui tuli on paras terves pikkuses ja lootsiku küljed hästi kontrollitud ja ühepaksused saab keetmisest peagi asja, kusjuures soojuse mõjul lootsiku küljed ise hakkavad väljaspoole keerama, kuid seda tööd tuleb ise veidi kaasa aidata, vastavate puutükkide lootsiku hõlmade vahele asetamisega. Kõike seda tööd tuleb teha pikkamisi ja ühtlane tuli peab ka olema terve lootsiku pikkuselt. Kui aga olla kärsitu ja tahetakse kiiresti saada, võib pooleliolev lootsik pikuti lõheneda ja terve töö ja aega, ka lootsikupuu on tühja läinud. Kui lootsik koolutatud, lastakse tal ära jahtuda, asetatakse istelauad ja vandid sisse, viimistletakse mõlemad lootsiku otsad väljastpoolt ning lootsik ongi valmis.
Lootsiku tegemine oli maksnud ühest puust lootsiku puhul eesti ajal 20 – 25 krooni. See on ainult töö raha. Lootsiku puu ja kuumutamise puud olid aga seejuures tellija talupoja poolt. Lootsiku tegemiseks kulutati harilikult neli päeva. Kusjuures seest tühjaks raiumine koos välise viimistlemisega oli ajakulu kaks päeva. Pärastine lootsiku soendamine ja koolutamine – selleks kulus ära üks päris pikk päev. Seega arvestati lootsiku tegemise peale neli tööpäeva. Kõik puude ja muud veod tegi tellija. Igas Riisa peres oli endisel ajal 2 – 4 lootsikut. Ka praegusel ajal on Riisa taludes lootsikuid, kuid nende tähtsus on vähenenud, sest seda tingib nii elus kui elutu inventari puudumine. Ka Riisal ega Tõramaal ei ole enam ühtki lootsikumeistrit.
Haabjas - Soomaa ühepuulootsik 