Kust pärineb idee Soomaa ühepuulootsiku kultuuri UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse taotlemisest?
Viie aasta eest, 2016 a kevadel sain kirja Ljoba Jenčelt, Cerknica kandist, Sloveeniast. See on üks põnev karstipiirkond, kus on säilinud vanade lootsikute – drevakite – ehitamise traditsioon.
Me polnud tuttavad, aga kuulusime mõlemad Ljobaga varajaste veesõidukite teemalisse internetigruppi Early Watercraft – A global perspective of invention and development, mida veab Miran Eric, ka sloveenlane!
See netikogukond ühendab üle poolesaja vanapaadi huvilise üle ilma, kelle seas on nii praktikuid kui teoreetikuid, teadlasi kui aktiviste. Lamedapõhjalised drevakid, Ljoba kodukülas Cerknica järve kaldal, sarnanevad Soomaa ühepuulootsikutele, ehitatakse neid aga hoopis kahest tüvepakust, mis naeltega omavahel liidetakse. Ljoba Jenče pole ise paadiehitaja vaid laulja ja jutuvestja, ta on aga korraldanud drevakite valmistamise meistriklasse koos vanameistritega. 2016. aasta suvel oli ta tulemas Viljandi Folgile esinema. Otseloomulikult oli hea põhjus kontakti loomiseks võimalus külastada Viljandile lisaks ka Soomaad ja kogeda meie ühepuulootsikuga sõitu jõel.
Soomaa rahvusparki keskuses Kõrtsi-Tõramaal pidasime koos väikese paadikultuuri seminari ja Ljoba rääkis õhinal ideest nomineerida drevak UNESCO vaimse kultuuripärandi nimestikku. “Ka Soomaa haabjatraditsiooniga võiks teha sama!”, arvas ta, seda enam et rahvuslikus nimistus ta juba on ja olemuselt on need samad nimekirjad, üks riiklikul ja teine maailmatasemel.
Siin me oleme!
Hvala, Ljoba!
Haabjas - Soomaa ühepuulootsik 