Haabjaehitus Haapsalus 1997

“Keskaega meenutava melu taustal taovad Tartu ülikooli folklooritudengid Priit-Kalev Parts ja Kaur Mägi oma viienda iseseisvalt valmistatud haabja. Ühe legendi järgi on Haapsalu oma nime saanud haavapuust valmistatud haabja järgi. Ühemehepaat lastakse vette esmaspäeval, kirjutab Anneli Ammas 5. juulil 1997.a. Eesti Päevalehes

Üks müüt käib mööda meediat ringi. Et Eestis on kuskil metsa sees ainult kaks meest veel järel, kes oskavad ühepuupaati teha. (Viimati ilmus müüt paari nädala eest AKs.) Vale puha. Haapsalus raiuti rahva silma all järjekordset paati. Kaur Mägi, eesti filoloog: “Alustasime paaaditegemisega kolm aastat tagasi, see on nüüd juba kuues paat välja raiuda. Eestis on neid paaditegijaid küll. Kaido Kama teeb, Kanaküla mehed teevad, Tori lähedal ühes turismitalus tehakse neid suve jooksul ikka päris mitu”. Pole see haabjas ja tema tegemise oskus kuhugi kadunud.

“Ühe paadi tegemiseks kulub kahel mehel umbes nädala jagu tööd. Päev läheb kuumutamiseks, et paadile õige kuju painutada. “See siin on suhteliselt väike paat, sest puu polnud mitte liiga hea”. Aga paat on paat ikka päris.

Eelmisel suvel sõitis Kaur Mägi ja kompanii kolme ühepuupaadiga läbi ajaloolise Pärnu-Viljandi-Tartu veetee. Kuni Peipsini. Kolm nädalat läks. seega veetee töötab. Ka praktikas. Ka 20. sajandi lõpus.

Allikas Esta Tatrik 10. juuli 1997 Postimehe kultuurilisas

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s