
Suurvesi ja jäälagunemine Pärnu jõe vesikonnas.
Kestev sulaja sajused ilmad on põhjustanud Pärnu jõe ülemjooksudel jäälagunemise. Vesi tõusis Halliste ja Kõpu jõgedes pühapäevaks 1,2 meetrit üle normaali. Tori-Riisa küla all, kus Halliste ja Kõpu jõed suunduvad Navesti jõkke risti vastu viimase voolule, tekitades paisu, veetõus kergitas jõgedelt jää lahti ja ujutas üle ümbruskonna karja- ja heinamaad. Mitmel pool taludes vesi ulatub õuedeni.
Kangru talu kohal asuva Riisa pukksilla on vesi osalt lahti kangutanud, kuid inimesed käivad siiski veel üle. Silla äravõtmisega kaob Riisa, Tõramaa ja Piiri külade vahel igasugune side, samuti ei saaks kümned majapidamised oma piima viia meiereisse.
Tori-Jõesuus asuva pukksilla purustas pühapäevaöösine jääliikumine ja silla osad kanti voolust eemale. Selle tagajärjel Päästala ja Tahkuse külad lõigati Tori-Jõesuust ära. Üle 20 majapidamise on sunnitud hommikuti piimavedu Tori-Jõesuu meiereisse teostama üle jõe lootsikutega.
Vändra jõgedel vöeti pealt ära Vihtra ja Rae puusillad, kuna Tori ujuksild Pärnu jõelt kõrvaldati jäämineku kartuses juba reedel. Selle tagajärjel P.-Vändra autoliin peab ühendust ainult Torini.
Pärnu jões vesi tõusis pühapäeva hommikul 3 jalga üle normaali.
Pärnu, 21. märts. Riisa küla all tõuseb vesi kogu aeg. Eriti järsk veetõus oli täna hommikul. Kui eile oli suurvesi üle normaali 1,2 meetrit, siis täna enne lõunat oli ta juba 2 m üle normaali. Suurvesi jookseb peale Halliste ja Kõpu jõgede kaudu kogu Viljandimaalt. Jää hakkas liikuma Kõpu, Halliste ja Navesti jõgedel. Seetõttu Tori vallavalitsuse poolt tehti täna hommikul korraldus Halliste jõel asuva Riisa silla ja Kõpu jõel asuva Meiekose pukksilla äravõtmiseks. Ööl vastu tänast oli jää liikunud alla juba Navesti jõe ülemjooksult, samuti Tori jõe suust Pärnu jõe kaudu 9 kilomeetri ulatuses, jäädes sulgu peatuma Tori silla juure. Peagu täielikult on jääst vabanenud Reiu ja Vändra jõed.
Möödunud teisipäevast alates oli ühendus Kihnu ja mandri vahel katkenud, kuna meri oli täis jääsuppi, mis tõkestas liikumist merel nii paadi kui ka hobusega. Nüüd tekkis uuesti ühendus mandriga, mille tulemusena kihnlastel avanes võimalus oma kalasaaki mandrile saata.