Uputusoht Halliste jõe alamjooksul

Kardetakse, et uputusoht võib muutuda veelgi laiaulatuslikumaks magistraalkraavide kaevamise korral

JÕESÜVENDAMINE HÄDAVAJALIK

Sakala. 04. veebruar 1938. aastal

Kõpu ja Kariste metsade kuivendamise projekt, mille järele vabastatakse liigveest Suure-Kõpu metskonna Räksi vahtkond ja Kariste metskonna Kauni ja Oissaare vahtkonnad, on Suure-Kõpus tekitanud rohkesti elevust. Projekti kohaselt kuulub metsa liigveest vabastamisele 5000 ha ümber. Kaevatavate magistraalkraavide pikkus on ligikaudu 30 kilomeetrit. Pääkraavi laius on 8 meetrit.

Uus magistralkraavide võrk juhib suurel määral vett Halliste jõe alamjooksu. Magistraalkraav suubub Halliste jõkke Läti ja Pääsma vahel. Selles piirkonnas ujutab Halliste jõgi üle oma laialdased kaldad igal kevadel ja sügisel, suuremate sadude puhul aga ka kesksuvel. Seetõttu hävineb tihti heinasaak neil Kõpu taludel, kelle heinamaad asuvad Lätis, Pääsmas ja Tõramaal. Ka ümbruskonna talude põldudele tungib suurvesi. Samuti ka elamutesse. Kuna väljadel ja teedel on vesi kuni 2 meetrit sügav, siis on suurvee puhul ühenduse pidamine üksikute talude vahel võimalik vaid lootsikute abil. Lootsikutel toimetatakse ka piim koorejaama ja lapsed Tipu algkooli.

Eriti laiaulatuslikud on Halliste jõe üleujutused just viimastel aastatel. Seda selle tõttu, et umbes 10 aastat tagasi süvendati Halliste jõe ülemjooksu kuni umbes Kanakülani. Veemassid kulgevad nüüd kiiresti ülemjooksult alla, sünnitades alamjooksul Suure-Kõpu Halliste külast alates laialdasi uputusi. Vesi tõuseb mõnikord nii kiiresti, et raskeks osutub loomade päästmine suurvee eest. Õhtul magama heites ei märgata üldse suurvett, kuid hommikul ärgates on vesi juba tunginud hoonetesse. Jõeäärsetes taludes on tulnud ette juhtumeid, nii Vodis, et öö kestel on vesi jões tõusnud üle kallaste sel määral, et loomad laudas on uppumisohus ja neid tuleb kiiresti tõmmata laudalaele või jälle asetada parvele.

Jõe üleujutusest tingitud kahjud on väga suured. Halliste jõe alamjooksul asuvad laialdased heinamaad. Kesksuvisel üleujutusel vesi viib kaasa saadus või kaares seisva heina. Kasvava heina aga veevool litsub ligi maad ja katab saastaga. Säärane üleujutatud hein hiljem tolmab ja on kaotanud suure osa oma väärtusest. Kesksuvel üleujutatud põldudel aga hävineb pea täielikult saak. Kui suveviljast ikka veel midagi pääle üleujutust saab, siis on aga kartulisaak põldude üleujutuse korral pea täielikult hävitatud.

Kui aga nüüd metsakuivendamisel juhitakse Halliste jõkke uued suured veemassid, siis on karta, et üleujutused Halliste jõe alamjooksul muutuvad veelgi suuremaks kui varem. Seepärast on kohalike elanike üldiseks sooviks, et enne magistraalkraavi kaevamist süvendatagu ja õgvendatagu jõgi alamjooksul. Seda on kavatsetud teha juba mitmel korral, kuid ikka pole jõutud tegelike töödeni.

Ka riigi metsale ei anna metsakuivendus enne Halliste jõe süvendamist loodetud paremust. Kuigi kuivendustööde läbiviimisel, mis ette nähtud projektis, vabanevad liigveest Kõpu metskonna Räksi ja Kariste metskonna Kauni ja Oissaare metsad, siis üleujutuse läbi jällegi kannatavad enam riigimetsad Kõpu metskonna Alliselja metskonnas ja osalt ka Vastemõisa metsi, mis asuvad Halliste jõe alamjooksu piirkonnas.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s