Maa Hääl. 19. märts 1937. aastal
Kui öökülma ei tule, ähvardab katastroof.
60 majapidamist alalises suurveeohus.
Järsk sula, mis mitmel pool on sünnitanud vähemaid uputusi, tekitab muret Tori-Riisa ümbruskonnale. Sealsetel elanikel on kartuseks põhjust seda enam, et seesuguste lumerohkete talvete puhul, nagu tänavugi, on neist üle läinud ikka ja alati uputuslaine kord vähemal, kord suuremal kujul.
Kui sulailmad veel mõned päevad edasi kestavad ja öökülma ei tule, ongi seal uputus käes ja kogu ümbruskond vee all, nagu see sündis 1931. a. kevadel suure sula ajal.
Siis uputasid Halliste ja Kõpu jõed üle mitmed külad Viljandi- ja Pärnumaa piirides, nagu Kõpu, Piiri, Tõramaa, Halliste, Sandra ja teised. Üle 60 majapidamise oli tol ajal muust maailmast lahutatud sõna kõige otsekohesemas mõttes. Liikumine elamu ja kõrvalhoonete vahel sündis vaid lootsikute abil, kuna elanikud olid kolinud hoone kõrgemale korrale, samuti loomadki tõstetud partele. Ja kogu uputuspiirkonda mõõdeti vähemalt 100 ruutkilomeetrile.
Uputus nimetatud piirkonnas tekib sellest, et ühinenud Kõpu ja Halliste jõed suunduvad Aesoo küla all Navesti jõkke peaaegu risti vastu vimase voolule, tekitades jääpaisu ja määratu vee kuhjumise.
Peale 1931. a. uputuskatastroofi põllutööministeeriumi maaparanduse ameti poolt uuriti uputuspiirkond läbi, valmistati vastav kaart ja plaanid kanali kaevamiseks. Seni on aga tööd teostamata ja laialdased maaalad igal aastal uputuse hädaohus.
Haabjas - Soomaa ühepuulootsik 