Riisa veeväljadel

Uputuspilte sealt, kus kõik on vee all.
Pärnu Päevaleht 28. aprill 1931.a.

Tori Riisaküla uputuse kohta on ajalehtedes kirjutatud, õigeid muljeid sellest aga võib saada ainult kohapeal. Nii tegid pühapäeval, 27. apr. põllutööministeeriumi sisevete uurimise büroo juhataja ins. Welner, Pärnumaa I jsk. politseikomissar ja Pärnu maavalitsuse põllumajanduse osak. juhataja J. Laud pikema reisi Tori Riisale, et ülevaadet saada uputuse suurusest ja ulatusest. Veereisi alati Navesti jõelt Saarisoo metsavahi juurest, kust üles sõideti Riisa jõe suubumiseni, sealt Riisa jõge mööda läbi küla, siis Halliste jõge mööda üles, läbi Tõramaa küla ning Riisa ja Navesti jõgesid mööda jälle tagasi kuni Tori-Iõesuuni.

Vesi jõgedes oli harukordselt kõrge, sest juba Navesti jõe ääres oli näha kuni akendeni vees seisvaid saune ja üleujutatud kartulikuhje, Riisa jõel „Kile” talust peale aga ainult vett, kuiva maad pea mitte kusagil. Läbi sõideti pea kõikide talude juurest, sees käidi kümnekonnas talus. Pilt, mis silmile avanes, oli meeleolu rõhuv. Suurem osa talusid on kuni akendeni vees, mõned isegi kuni keskmise akna ruuduni. Majapidamise riistad, mida pole suudetud koristada või milledel pole kõrgematel kohtadel ruumi, ujuvad vees. Käimiseks on ehitatud laudadest ja palkidest purded, ehk kus laudu polnud, tarvitatakse lihtsalt lootsikut, millega uksest ehk aknast sisse sõidetakse. Majades, kus puuduvad pööningutoad ehk majal teine kord, magatakse lakas või naabrite juures. Loomad on asetatud vaiadele või palkidele ehitatud platvormidele.

Kui laut madal, on lagi pealt vöetud, ja hobused võivad süüa heinu otsekohe lakast. Karuskose metsavahi juures, kus vesi eriti kõrge, on laut madal. Selle tõttu platvormi ehitamine võimata ja loomad on lageda taeva all ujuvale parvele asetatud. Kus ahju ja pliida kolded vees (mõnes talus kattis pliida raudu kuni 30 cm. veekiht), seal sünnib toidu valmistamine väljas palkidest ehitatud ujuval parvel. Väiksemad loomad, nagu vasikad, põrsad, kanad, koerad jne. on harilikult lakas. Ühenduse pidamiseks tarvitatakse ühest puust valmistatud lootsikuid, milliseid igas talus mitu. Pühapäeva tõttu kogus mõne talu juure neid üle kümne.

Kõrge vee järeldusel pääseb paadiga igale poole; sõidetakse üle põõsaste ja aedade, sest põldude ja heinamaadel on veekiht kohati üle 2 meetri. Et tarbeasjad ja puud majast ja õuest välja ei kantaks, on õued sagedasti palkidest kokkuköidetud aedadega piiratud.

Õnnetusi inimeste ja loomadega ei ole juhtunud. Nähtavasti on ka loomad veega harjunud, sest suured sead on sagedasti sootu väiksele platvormile asetatud, vette nad siiski ei kuku. Ühes talus kukkunud hobune vette — hakanud kohe majadest eemale ujuma. Juurderutanud inimestel läinud aga korda teda päästa. Ka olla üks lehm tõstmisel viga saanud ja tulnud selle tõttu ära tappa. Hale oli vaadata, kus ühel popsil, kes ise kätest ja jalgadest vigane, 30 mesipuud vee peal ujusid. Mõnel puul kuuldusid küll mesilased veel elus olevat, aga või neist enam asja saab! Vili aitades on kastides üles tõstetud ehk kottides pööningutele kantud, kuid liig kõrge vee tõttu on hulk vilja siiski leotatud. Samuti üle ujutatud on kartulikuhjad. Muidugi on rikutud ka maja sissesead, ahjud, seinad jne. Meierei on üleujutatud ja seisab. Samuti talumajas asuv kohalik algkool. Kogu lai veeväli on täis ujuvaid palke, propse, puid, viljaväravaid, aialatte jne. Samuti ujuvad mitmed heinaküünid. Need ujutatakse harilikult vanale kohale tagasi ja kinnitatakse köitega mõne lähema puu külge.

Üleujutuse piirkond ulatas Viljandi, Lemme ja Halliste jõgesid mööda kaugele üles ja selle ulatust võib kaardi järele 100 ruut km. peale arvata. Vee kõrgus ja üleujutuse suurus on sarnane, mida ainult vanad inimesed mäletawad. 1922. a. olnud suurest üleujutusest on praegune kuni 10 cm. kõrgem. Harilikud kevadised veed tungivad ainult madalamal asuvatesse taludesse. — Laia veevälja ja vähese vee languse tõttu on Riisa küla kohal vee vool vaevalt märgatav. Selle pärast võib arvata, et vesi jõesängi alaneb ainult nädala pärast. Pühapäeva jooksul alanes ta vaevalt 1 cm. Vee tõus algas 23. IV ja kestis öö läbi.

Üleujutuse piirkonna uurimisi, selle ärahoidmise abinõude leidmise otstarbel, on põllutöömin. poolt toimetatud mitmel korral. Praegu olla läbitöötamisel mitu varianti. Muidugi lähevad jõe süvendamise ja sellele uue sängi loomise tööd väga kalliks, kuid arvesse võttes kahjusid, mis sünnitab liigvesi taludele, heinamaadele ja metsadele, peaks Riisa piirkonna veepinna alandamine siiski esimeses järjekorras seisma.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s