Uputus Tori-Riisakülas

Ümbruskond täielikult vee all. Karjatoit hävitatud. Ühendust peetakse ainult lootsikutega.

Kaja. 16. november 1930. aastal

Riisaküla, mis asub Viljandi-Pärnu maakondade piiril, Halliste ning Kõpu jõgede kokkujooksu kohal, on viimaste vihmade tagajärjel üle öö muutunud lainetavaks mereks. Mere nime tarvitamist õigustab ka see, et siin ei ole tegemist mitte kümnete ruutkilomeetrite suuruse maa-alaga, mis veest üleujutatud, vaid ei ole liialdatud, kui ütelda, et sada ruutkilomeetrit on lausa vett.

Veetõus oli äkiline. Vesi viis jõelt kõik sillad. Püsib ainult värske Jõesuu betoonsild. Tori nahksild on küll alles, kuid suure vee tõttu on sealt ülesaamine katkestatud. Kõik ühendus talude ja elamute vahel sünnib ainult paatidega. Niitudel ulatavud veest välja ainult heinakuhjade pealmised osad, kuna kuhja laiemad osad vee alla kadunud on. Kui neid kuhja “lippusi” lugeda tahaks, saaks igatahes tuhandesse ulatava arvu. Siin ongi see peakahju, mida vesi sünnitab.

Kõpu-Tori teel, mis muuseas kõige lühem ühendus Viljandi-Pärnu vahel, ja millel viimastel aastatel on tekkinud elav liikumine, on nüüd liikumine täiesti katkestatud, ning vesi katab teed 1—1,5 meetri sügavuselt. Kõduküla koorejaamast viiakse koort peameiereisse Riisale paatidega, samuti toovad niihästi Riisa meierei kui ka koorejaama piimatoojad kõik oma piima lootsikutel kohale. Vesi ähwardab tungida juba meierei tööstusruumi ning seisma panna töö.

Riisa algkooli tuuakse ja viiakse lapsed õhtul ja hommikul lootsikutega, sõites otse maja treppi. Kui vesi edasi tungib, ähvardab ta majja tulla ning koolitööd katkestada.

Vesi ajas laiali metsadesse umbes 1000 saarepuu palki, mida enne veetõusu jões allaparvitseda taheti, ning mitu kupikut propse. 12. skp. tõi vesi ülevalt alla lehma korjuse, mis nähtavasti suurvee ohvriks on langenud.

Inimesed on ametis, et päästa, mis päästa annab. Heinad, kartuli ja juurvilja kuhjad ja keldrid on vees. Vesi on laudas loomel all, ehk alla tulemas, ning tikub aitadesse ning tuppagi. Puuaiad, sillatrummid, viljaväravad, puuriidad jne. ujuvad vees ning tuul ja vool kannavad neid kaugemale.

See on käesoleval sügisel teine sarnane uputus. Ka varemail aastail on siin alati uputusi olnud, kuid ikkagi kevadeti, kus uputuse mõju nii tunduv ei ole. Praegust uputust põhjustavad aga jõgede ülemjooksul tehtud jõgede õgvendused ja puhastused, ning mitmed suured magistraalid, mis vee kiirelt alla toovad. Kohalikud elanikud tahavad alustada protsessi kahjutasu nõudmiseks riigi vastu, et. miks lastakse ülevalt ennem vett kaela, kui all äravoolu eest ei ole hoolitsetud.

Karjapidamisele aga annab praegune uputus raske hoobi.

Rii.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s