Hanus Jensen on Fääri saartelt pärit paadiehitaja. Ta on Roskilde Viikingilaevade Muuseumis osalenud mitmetes eksperimentaalarheoloogia uurimisprojektides, ehitades eelajalooliste laevaleidude täismõõdus rekonstruktsioone. Lisaks rekonstruktsioonide ehitamisega seotud praktilisele tööle on Hanus Jensen viinud läbi uurimisprojekte, mis käsitlevad puunaelte valmistamist ja laevaehitustööriistade kasutamist viikingiajal, aga ka eelajaloolist Skandinaavia laevaehitustehnoloogiat üldiselt.

Hanus on ehitanud kolm haabjat, neist ühe tammest, teise männist ja kolmanda pärnast. Augustikuises haabjalaagris peab ta loengu nende paatide ehitusel saadud kogemustest. Kõik huvilised on oodatud kuulama, 04. augustil kell 19.00 Toris. Loeng on tasuta, toetab Interreg Eesti–Läti programmi projekt „Heritage on the Water: Community Engagement through Logboat Building and Archaeological Discovery“ (HOW).

Björke-paadi raius 700 aasta tagune venemeister pärnast. Laotatud lootsiku pardaid kõrgendas männist raiutud laudadega. Paat leiti 1947. aasta sügisel Rootsi Gävle vallas asuvast Björke külast kanali puhastamise käigus. Björke-paat on dateeritud umbes aastasse 320 pKr (± 70 aastat) ja see teeb temast ühe varasema klinkerplangutusega paadiehituse näite maailmas. Leidu saab näha Gävleborgi läänimuuseumi püsiekspositsioonis.

Björke paat on 7,22 meetrit pikk ja 1,24 meetrit lai. Paadil on kuuseokstest painutatud kaared, mis on pärnaniinega seotud haabja põhja jäetud kabade külge. Männipuust plangutus on kinnitatud raudneetidega. 2006 aastal ehitas Björke paadi replika Roskilde viikingimuuseumis paadimeister Hanus Jensen koos muuseumi teiste paadiehitajatega.

Tuna-paat on männist raiutud ja laotatud ühepuupaat, mida on kõrgendatud ühe pardalauapaariga. Neete ega naelu pole kasutatud, paat on kokku õmmeldud. Veesõiduk leiti viikingiaegse kalmistu väljakaevamistel 1950-ndatel Tuna külas, Badelunda kihelkonnas Västmanlandi maakonnas Rootsis. Tegemist on ühega kaheksast paadihauast samas paigas. Kõigis kaheksas paadis olid maetud naised, samas kui mehed olid maetud lihtsatesse haudatesse.

Mändjasse maetud naine oli oma eluajal 9.sajandi lõpus rikas ja mõjukas. Talle oli kaasa pandud valitsussau, kulda, kaelakee pärlite ja araabia müntidega, käe- ja kaelavõrusid ning sõrmuseid. Hauas oli ka pronksi, klaasi ning villase kanga jäänuseid. Leitud paat on konserveerituna Västmanlandi läänimuuseumis.

2007 aastal ehitasid Tuna Badelunda replika Roskilde viikingimuuseumi paadiehitajad Hanus Jensen and Rasmus Budde Jensen. Raiusid ja laotasid männipuust, kaared tegid kadakast. Õmblesid paadi kokku kuusejuurtega.

Hanus Jenseni ja Ole Crumlin-Pederseni ühine raamat kannab pealkirja “Viking and Iron Age Expanded Boats” (taanikeelse originaalpealkirjaga “Udspændte både fra vikingetid og jernalder”). Raamat anti välja Roskilde Viikingilaevade Muuseumi poolt 2018. aastal.