4 päeva UNESCOni

Õõnespuuvene laotamine

Haabjaehituse tehnoloogia on püsinud valdavalt muutumatuna viimase tuhande aasta jooksul. Lootsikuehituse ürgsus on üks olulisemaid põhjuseid, mis toob haabja juurde uusi huvilisi. Nii puu valik, haabja välisplaani tegemine, künakirvega sisemuse raiumine, laotamine tule, vee, kivide ja noorte lepapulkade abil, kaarte valmistamine ja sidumine jt töövõtted toimuvad sarnaselt sajandite taguse ajaga. Veneehituse keskseks ja visuaalselt kõige erilisemaks tegevuseks on külgede laialipainutamine (laotamine). Soojuse ja niiskuse koosmõjul, sh tule ja veega ning puuokste abil painutatakse haabja toorik umbes poole laiemaks, seeläbi suurendades paadi mahtuvust, stabiilsust, manööverdus- ja kandevõimet. Haabjaehitus on traditsiooniliselt olnud kogukondlik tegevus, milles lisaks meistritele osalevad õpipoisid ja teised kogukonna liikmed. Lootsikuehitusega kaasnes sageli ka haabjameistrite, paadiehituse- ja kasutusega seotud lugude vestmine ja traditsiooniliste teadmiste edasiandmine noortele.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s