7 päeva UNESCOni

Lootsikumeistrid Priit-Kalev Parts ja Kaido Kama on rääkinud oma esmahuvi tekkimise kohta Madis Rennule, kes 2004. aastal kirjutas proseminaritöö Ühepuupaadiehituse uuest tõusust Eestis 1990-ndatel

Haabjameistrid Priit-Kalev Parts ja Kaido Kama 2020.a. Foto: Juha Sven Korhonen

Priit-Kalev Parts, kes oli saanud tuttavalt soomerootslasest viikingilaevaehitajalt Fredrik Koivusalult ülesande uurida Eestis säilinud haabjaehitust, sattus 1994-95 inimesi küsitledes kokku Rahumaa Jaaniga. Oma intervjuus räägib Parts: „Eks ta oli muidugi huvitav, algul uurisin puhtteoreetilisest huvist. Mingil hetkel, vist küll juba esimesel päris haabja nägemisel tegi (Peeter) Ilus (- Penikoorma talu peremees Kanaküla lähedal) vihje, et noh, varsti hakkad ehitama. Kohkusin algul, et no mis mina, linnamees, selleks peaks ikka vastava töö jaoks kasvand ja sündind olema. Aga mõte jäi pakitsema, et no kurat, kas mas mees nagu muiste polegi või…“ (Parts 2004)

Möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpul tegi paar paati valmis praegune Võru Instituudi direktor Kaido Kama. Huvi haabjate vastu tekkis tal Vepsas, kus neid sel ajal oli veel üsna palju säilinud. Esimesi kontakte kirjeldab ta nii: „Vepslaste juures külas olles sain esimese sõidutunde kätte ning samuti arusaamise sarnase paaditüübi säilimise unikaalsusest. Mõne aja pärast juhtusin kuulma, et mingi ime läbi on meie plastmassiajastus niisuguse paadi tegemise oskus ka Eestimaal säilinud, et me ei pea mõnest Looritsa raamatust lugema, et kunagi osati niisugust asja ning et tõepoolest on veel elusaid inimesi, kes seda oskavad. Ma ei tahtnud lasta sellel oskusel koos nendega surra, nii tuligi lihtsalt selle vastu hakata, ise oma tegemisega.“ (Kama1990:72)
Järgnenud paari aasta pikkusel perioodil õppis ta haabjaehitust ühe ja teise meistri juures ja tegi koos Härma külas Suure-Jaani kihelkonnas elava Tolbergi Mardiga ühe paadi otsast lõpuni valmis. Järgmise paadi ehitas ta juba iseseisvalt. Viimasena märgitud töö, ilma meistri jooksvate õpetusteta paaditegemise juures rõhutab ta keerukust, ajamahukust ning paratamatult ka teatavat ebakindlust, kuid tulemus oli siiski hea.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s