Johanna Roos, Pärnu Postimees, 05. mai 2021
Mis Tori juba igivanast ajast kuulsaks on teinud, see on Tori põrgu, mis asub Pärnu jõe vasakus kaldas. Et põrgu suhu või väravasse pääseda, selleks peate võtma sillavahilt või kelleltki paadi või lootsiku ja sinna sõudma. /…/ Kadunud Anton Jürgenstein jutustas, et dr. Mihkel Weske on kirjutanud meile kõigile tuntud laulu “Mingem üles mägedele” Tori jõel hingepüüdjaga sõites.
Nõnda kirjutas 1934. aastal Eesti maarahva liidu häälekandja ajaleht Kaja sellest, kuidas keeleteadlane Mihkel Veske ja ajakirjanik Anton Jürgenstein koos ühepuulootsikul Vändrast Torisse rändasid. Väidetavalt kirjutas Veske sellel haabjasõidul oma tuntuima luuletuse “Ilus oled, isamaa”, mille Karl August Hermann hiljem viisistas.
Aga missugune õieti on ühepuulootsik, teise sõnaga haabjas, rahvakeeli hingepüüdja? Kuidas saab ühest haavapuust paat ilma lauajuppide ja naelteta?
Vastused leiab Suurejõe rahvamaja seintel rippuvatelt kümmekonnalt fotolt, kus on kujutatud lootsiku sündi elavast puust veesõidukiks. Esmaspäeval avasid Soomaa loodusgiid Aivar Ruukel ja fotograaf Sandra Urvak pisikeses külakeskuses rändnäituse, meelitamaks inimesi uurima, millega on tegu. Lootuses, et fotosid satub uurima mõni noor puutööhuvilinegi, kes tahaks meistritööga tutvuda ja ära õppida, kuidas niisugust sõiduvahendit valmistada. Praegu saab Ruukeli sõnutsi Eestis tõeliseid lootsikufanatte kokku lugeda ühe käe sõrmedel.
Nii rändabki ülespanek ühest Soomaa väravast teise, kuniks on sõelunud läbi kogu rahvuspargi. “Loodame, et seeläbi jõuab suurem hulk noori lootsiku juurde, et ikka tuleks seda järelkasvu, kes mõistab neid ehitada ja kasutada,” rõhutas Urvak.
“Juba kaks aastat tagasi alustasime tööd, et viia ühepuulootsiku ehitamise ja kasutamise traditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse, kus on Võrumaa suitsusaun, tantsu- ja laulupeod,” avas Ruukel näituse tagamaid. “Kui see näitusering on aasta lõpuks täis, võiks tulla positiivne otsuski.”
Fotoseinal on ühepuupaatidest nii mustvalgeid kui filmi- ja digikaameraga tehtud klõpse: näeb pilte nii 1998. kui 2019. aasta laagrist, kus lootsikut meisterdama õpetati, aga sedagi, kuidas paat lahtisel tulel vormi võttis. Pildiseeriat ilmestavad vanad fotod lootsiku kasutusviiside kohta.
Näitust saab külastada:
mais Suurejõe rahvamajas,
juunis Tori rahvamajas,
juulis Eesti turbamuuseumis Tootsis,
augustis Kõpu külastuskeskus,
septembris Vändra raamatukogus,
oktoobris Seljametsa rahvamajas ja muuseumis,
novembris Suure-Jaani tervisekojas.
Haabjas - Soomaa ühepuulootsik 