Neli Soomaa haabjat sõitis Tallinna merepäevadele

Silvia Paluoja. Pärnu Postimees. 16. juuli 2011

Eile hommikul sõitis Saarisoost pealinna merepäevadele auto nelja haabjaga, mille hulgas Aasa, mis hiljuti Kihnu mere peol käis ja mida meeskond jõuga üle Kakra sääre tiris.

“Tallinna merepäevadel oleme haabjakultuuri tutvustamas käinud neli või viis aastat, aga Kihnu mere peol käisime esimest korda,” rääkis Soomaal loodusturismi korraldaja ja maaülikooli õppejõud Aivar Ruukel.

Lennusadama basseinis autolt maha pandud ja huvilistele pisikest lustisõitu tegevast neljast ühepuulootsikust suurim on Aasa. Tunamullu laulu- ja tantsupeo “Üheshingamine” peotule lipulaev, läidetud tõrviku Karuskoselt Pärnusse toonud Aasa tekitas huvi ja elevust Kihnus ning meritsi teekond sinna ja tagasi pani paatkonna proovile.

“Sõitsime Munalaiu sadamast välja ja tegime kohe peatuse Manijal, sest meil ei olnud kohalejõudmisega kiiret, sealt on Kihnu seitse ja pool kilomeetrit ja vahepeale jääb Kakra säär, tirisime haabja sellele ja tegime ujumispeatuse,” jutustas Aivar Ruukel.

Aasa liugles mandrist võttes Kihnu kuue tunniga, tagasi tuldi poole kiiremini, vahepeatusteta ja ligi meetrise lainega.

“See oli vana mõte proovida, kas saab mere peal haabjaga sõita, aga teist korda sellist sõitu enam ei teeks, sest haabjas on ikka Soomaa rahulikel jõgedel liikumiseks mõeldud,” möönis Aivar Ruukel.

Haabjaid mehitavad Aivar Ruukeli kõrval soomaalased, Aivari isa Ain Ruukel ja 17aastane poeg Aksel Ruukel ning Jaan Keerdo, kes kaitses Tartu ülikoolis haabjate valmistamise ja kasutamise – Soomaa viienda aastaaja, üleujutuse ajal ainsa liiklusvahendi – kohta magistritöö.

Vanim Tallinna merepäevadele saadetud haabjas on Ada, mille 1999. aastal valmistas legendaarne haabjameister Jaan Rahumaa.

Tõenäoliselt naasevad mehed pealinnast kolme haabjaga koormas, sest Tallinna meremuuseum on tundnud nende vanima haabja vastu huvi ja ilmselt lüüakse käed.