Allan Keian. Sakala. 29. juuli 2002
Eesti mehed ehitasid eelmisel nädalal Rootsis Östergötlandi maakonnas Sjögetorpi külas peetud primitiivtehnikate laagris ürgse ühepuulootsiku – haabja.
Jämedast tüvest õõnestatud ning tule ja vee toimel painutatud parrastega haabjate kasutamise traditsioon ja valmistamiskunst oli veel saja aasta eest levinud mitmel pool Eestis, rääkis Aivar Ruukel Soomaalt. Ühepuulootsikutega sõideti Kasari jõe suudmealal, Ahja jõe alamjooksul, Pärnu jõe lisajõgede alamjooksul – Soomaal, rääkis Ruukel. «Tänaseni on haabjad säilinud vaid Eesti suurimate üleujutuste alal Soomaal, kus kohaliku kõnekäänu kohaselt on viis aastaaega – kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi.» Tänapäevast kanuud meenutav haabjas olnud Ruukeli sõnul Halliste ja Raudna alamjooksul suurvee aegu ainus ning muudel aastaaegadel peamine ja väga armastatud liiklusvahend. Rootsis haabja ehitanud Aivo Taal, Ergo Leilop ja Aivar Ruukel on oskused omandanud vanameistrite Jaan Rahumaa (1929-2000) ja Jüri Lüki (1928-2002) käe all Saarisoo talus korraldatud haabjalaagrites.
Sjögetorpi tallu jäänud haabja nimeks sai Krõõt, sellega sõidavad nüüd Visjö järvel Håkan Strotz ja Ulrika Krynitz.
Haabjas - Soomaa ühepuulootsik 