Tuleb haabjalaager

Venemeister Jüri Lükk. Foto: Toomas Tuul.
Venemeister Jüri Lükk. Foto: Toomas Tuul.

Haabjas ehk ühepuulootsik arvatakse olevat Soome-Ugri hõimude vanim paaditüüp ja tänapäevase     laudlootsiku esiisa. Usutavasti kasutasid meie kauged esivanemad ühepuuvene juba siis kui nad alles Eesti aladele teel olid. Eestit loetakse haabja levila läänepiiriks. Ühest puust valmistatud venesid kasutavad ka mitmed taigarahvad Siberis ja indiaanlased Põhja-Ameerikas. 

Eestimaa metsades kasvavatest puuliikidest sobivad haabja ehitamiseks pehmed puud – haab ja pärn. Enamasti tehakse ühepuuvene haavast, sobivaid pärnasid leiab haruharva. Haabjapuu peab olema sirge süüga, sihvakas ja oksteta. Paadipaku pikkus on umbes kuus meetrit, ladva poolne läbimõõt peab olema vähemalt 50 sentimeetrit. Puu tuleb maha võtta talvel. Et puutüvest saaks paat, tuleb näha palju vaeva ja teha kõvasti tööd. Sellise töö kaudu saab lootsik endale hinge ja hinna. Kõigepealt antakse tüvele kirve ja höövliga sigari taoline väliskuju. Sisemuse raiumiseks kasutatakse puusepa-ja künakirvest, tänapäeval lihtsustab tööd mootorsaag.

Haabjate kasutamise traditsioon ja valmistamise kunst oli veel sajandivahetusel levinud regulaarsete üleujutuste piirkondades: Pärnu jõe lisajõgede alamjooksudel, tänases Soomaa Rahvuspargis, Kasari jõe suudmealal, Matsalu lahe piirkonnas, (siin nimetati haabjat veneks) Ahja jõe alamjooksul, Võnnu kihelkonnas. 

Tänaseni on lootsikud säilinud Eesti suurimate üleujutuste alal – Soomaa Rahvuspargis, kus kohaliku kõnekäänu kohaselt on viis aastaaega – kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi, kusjuures viimane võib kattuda suvalisega neljast tava-aastaajast. Läbi aastasadade on ühe(st)puu(st)lootsik olnud Halliste ja Raudna alamjooksul suurvee aegu ainus ning muudel aastaaegadel peamine ja väga armastatud liiklusvahend. Üleujutuse ajal on sellega pääsenud majast kuuri alla puude järele, lauta loomi talitama, laudast küüni heinu tooma jne. Ühepuuvenet on kasutatud ka kalal, jahil, meiereis ja veskil käimiseks, heinade veoks, ning niisama lustisõiduks.

Viimase viiekümne aasta viljastavates tingimustes on üheskoos Soomaa küladega hääbunud ka lootsikute valmistamise kunst. Selle edasi kestmiseks on kahel viimasel aastal korraldatud Soomaa Rahvuspargi põhjapiiril asuvas Saarisoo talus laagreid, kus noored mehed on õppinud kahe vana lootsikumeistri – hr. Jüri Lükki (sünd. 1928) ja hr. Jaan Rahumaa (sünd. 1929), käe all haabjaid 

ehitama.

1998 aastal toimub haabjalaager 12.-21 juunil, kolmandat korda ja sedapuhku rahvusvahelisena. Huvilised on oodatud.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s