Vaja on vett, puid ja mehi

Aime Jõgi, ajaleht Sakala, juuni 1996. a.

Täna lõpeb Soomaal haabjate valmistamise laager. Laagri korraldasid Soomaa rahvuspark, Kodukandi Ökoturismi Algatus ja Eestimaa Looduse Fond. See on katse kindlustada haabja elujõudu
ja taastada selle omalaadse veesõiduki valmistamise oskused, niisiis säilitada kultuuripärandi üht osa.

Haabjalaager Saarisoos 1996
Haabjalaager Saarisoos 1996

Saarisool on kaheksa kooritud valget haavatüve maa peal reas, laastuhunnikud kahel pool laiali ja mehed ei anna endale töös armu. Künakirved, kaabitsad, saed, höövlid nöörid ja kriidid on käepärast. Haabjameistrid Jüri Lükk ja Jaan Rahumaa käivad kord ühe kord teise paadi juures noortele meestele õpetusi jagamas. Saarisoo talu noorperemees Aivar Ruukel lükkab laia äärega kaabu kuklasse ja ütleb, et jah, just sellisena ta ühepuulootsiku valmistamise laagrit ette kujutaski.

Jüri Lükk ja Jaan Rahumaa. Foto: Toomas Tuul
Jüri Lükk ja Jaan Rahumaa. Foto: Toomas Tuul

Haabjat igamees teha ei osanud

Soomaal Riisa külas tegi kõige paremad lootsikud Kõlliaru Mihkel. Tema ühest puust paadid seisid hästi tasakaalus, polnud kipakad ega läinud kuivades lõhki. Tõramaa külas elasid vennad Jüri ja Aleks Oolep. Mäletatakse, et Aleks tegi heal aastal kolmkümmend ühest puust lootsikut. Olevat
olnud väga ilusasti laiali laotatud, õhukeste külgede ja kõrgete otstega ning seest- ja väljastpoolt tõrvatud. Neid mehi ei ole enam. Noorim Soomaa paadimeister on Jaan Rahumaa. Teine mees,
kes Saarisool praegu toimetab, on Jüri Lükk ja tema on Õisust.

Arvatakse, et eestlaste kauged esivanemad kasutasid haabjat juba siis, kui nad alles Eesti aladele teel olid. Haabja tegemiseks tuleb kõigepealt leida sobiv puu – ilus sirge oksteta ja mädanikuta sihvakas haab või pärn. Paadipaku pikkus on umbes kuus meetrit, ladvapoolne läbimõõt peab olema vähemalt 50 sentimeetrit. Puu tuleb maha võtta talvel. Et puutüvest saaks paat, tuleb näha palju vaeva ja teha kõvasti tööd. Sellise töö kaudu saab lootsik endale hinge ja hinna. Kõigepealt antakse tüvele kirve ja höövliga sigaritaoline väliskuju. Haavale veetakse pingul ja tahmaseks tehtud nööriga kriipse ja jutte. Meistrid joonistavad oma käega pakule ovaali ja seejärel õõnestatakse künakirvega paadi sisekuju. Külgede ja põhja paksuse kindlaksmääramisel puuritakse paadikehasse peened augud mis täidetakse vajaliku pikkusega tikkudega. Need on märgid millest kaugemale õõnestada ei tohi.

Kõige põnevam töö on laotamine. Mõlemale poole parrast süüdatakse paadipikkune lõke. Haabjas kastetakse märjaks või valatakse sinna mitu ämbritäit vett. Laotuspulgad sees, hakatakse paati ühekorraga nii tules kui vees kiigutama, haabja pära ja vöör hoitakse samal ajal tugevas traatklambris. Pärast laotamist jääb haabjas veel tuulelahedasse ruumi aastaks kuivama.

“Kui saaks kolm paatigi vee peale, oleks see suur asi” unistab Aivar Ruukel. Saarisool on töötamas praegu nii kohalikke mehi kui mujalt tulnud rahvast. Näiteks Matsalust, Võru Instituudist, Soomaa rahvuspargist, Eestimaa Looduse Fondist. Üks mees on Soomest, teine jälle endine Ameerika rahukorpuslane, kes endale Eestist naise võtnud ja koos perega samuti laagrisse tulnud. Õhtuks tuleb kohale muhu vestis Mark Soosaar, võtab künakirve kätte ja tahub hulk aega üht lootsikut. Siis kogunevad mehed aida alla ja Mark Soosaar näitab neile filmi Siberi rahvastest, indiaanlastest, eesti mehest Jaan Rahumaast… Kõik kas lootsikut tegemas, sellest rääkimas, paati ülistamas või tema ümber oma rituaale täitmas. Nii kangesti ühtemoodi, ükskõik kas siin- või sealpool maakera.

Mark Soosaarel on Siberis tuttav samaan. Ta on oma silmaga ühepuu lootsiku tegemist näinud
Lääne-Siberis, Eestis, Ungaris, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. “Tegelikult on võimatu leida maailmajagu, kus ei tehta ühest puust lootsikut”, räägib ta. Ainuke koht on ehk Antarktika, sest paadi valmistamiseks on vaja kahte komponenti: puud ja vett. Ja muidugi inimest, kes selle lootsiku valmis teeb…

Mark Soosaar tunnistab, et ega ta ise oma elus ühtegi paati algusest lõpuni valmis teinud pole, küll aga on aidanud ühe või teise tsükli juures ja seepärast tööd kuigi palju tunneb. “Kuidas on võimalik, et samade tööriistadega ja samamoodi tehakse toda veesõidukit mitmel pool maailmas”, pärin.
“Siin võib püstitada kaks teooriat”, vastab Mark Soosaar. “Lootsiku ehitamise meetodeid jälgides võiks
tuletada ju mingi skeemi inimeste kontinendilt kontinendile rändamise kohta, aga ma kardan, et siis võiksime sedasama näiteks ka jalgratta puhul tegema hakata. Teine ja minu jaoks vettpidavam teooria on see, et inimesed on vee ületamiseks lihtsalt otsinud kõige optimaalsemaid vahendid.”

Mark Soosaar ei ole hoopiski nii romantiline, kui ta eemalt paistab. “Kui ma täna siia Saarisoole tulin ja nägin, kuidas terve rida haavatüvesid oli valgeks kooritud (Jaan Rahumaa ütleb, et haavalt koore mahakiskumine on sama raske kui karult naha võtmine), siis arvan, et tean, mida see tähendab. Olin mai algul hantide juures ja see ütlemine tuli mulle tuttav ette. Need valged haavakehad tuletavad mulle meelde aga ka 1989. aasta suve Ühendriikide looderannikul piirkonnas, kus on olnud maailma suurimad kanuud ja kus sealsed suguharud tegid neid eelmise sajandi lõpuni. Nendega püüti lahtedes ja skväärides vaalu. Vaalapüügikanuud olid nii suured, et võtsid pardale 35-40 meest. Kanuude traditsioon kadus ära sajandivahetusel ja nüüd siis eelmisel aastal alustati sealgi selle taastamist. Ega ajalugu muidugi sajandi võrra tagasi ei pööra. Eestimaa kuivendatud maastik ja Pärnu jõgigi, kus vanasti oli iga 10 kilomeetri taga tamm ja vesi kõrge, ei ole enam need. Aga ma tean, et Karuskose Lilli kasutab ühest puust lootsikut, samuti nagu Jaan Rahumaa ja teisedki, kes elavad Kõpu ja Tipu vahelistes metsades.”

Jaanipäeva tunne. “Igal juhul on ilus siin Saarisool värskes õhus tööd teha ja tunnetada sidet oma esivanematega. See ongi ehk see jaanipäeva tunne, mis seob meid mineviku ja tulevikuga,” ütleb Mark Soosaar.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s