Pärnu Kirjandusfestivalil esitlesime Fenno-Ugria 2027 aasta hõimukalendrit. Seinakalender tutvustab soome-ugri rahvaste ühepuupaate – ruhtesid ja haabjaid. Jämedast tüvepakust on inimesed veesõidukeid õõnestanud üle kogu maailma. Mitmel pool meie hõimurahvaste juures on ühepuupaadid tänaseni au sees: neid kasutatakse nii kalastamiseks väikestel metsajärvedel kui ka lühemateks kohalikeks sõitudeks.

Ruhed ja haabjad on osa soomeugrilaste minevikupärandist ja ka tänasest kultuuriloost. Kaugetel aegadel, mil liiklemine käis mööda veeteid, olid paadid sageli ainsad sõiduriistad. Lennart Meri kirjutab raamatus „Hõbevalge“, et soome-ugri hõimude tuhandeaastane rännak läände toimus piki suurte jõgede lisajõgesid haabjatel.

Ühepuupaate võib jagada kahte rühma: künakujulised rohmakamad ruhed ja kaunakujulised, painutatud parrastega haabjad. Ruhe puhul ei ületa paadi laius tüvepaku läbimõõtu. Haabjate õhukeseks tahutud küljed painutatakse tule ja vee abil laiali, nii saadakse algsest puust poole laiem paat.

Käesoleva kalendri teljeks jaanuarist detsembrini on ühepuupaatide arengulugu – algupärastest ruhtedest kuni keerukama konstruktsiooniga merekõlblike purjepaatideni.

Aivar Ruukel tutvustab Fenno-Ugria asutuse Hõimukalendrit 2027, mis on pühendatud ühepuupaatidele. Kalendrit näitab Madis Arukask, tema kõrval on vepsa identiteedist raamatu kirjutanud Alevtina Gongišt.