Ari Laakso elab Hämeenlinnas, Soomes, tema kireks on ajalugu. Ta oli juba mitmeid aastaid mõelnud haavapuust ühepuuvene ehitamisele. Internetist haabjasõidu videosid vaadates jõudis ta sel talvel otsusele oma haabjas ehitada. Raiumisega alustas Ari kevadel Naarajärvi kaldal, Hämeenlinna lähistel. Juuli alguses jõudis ta haabja laotamiseni. Nüüd on vaja veel kaared sisse panna ja paat viimistleda.

Haabja ehituse kohta õppematerjale otsides leidis ta mitmeid Youtube videosid haabjaehitusest Eestis. Luges ka Jaan Keerdo magistritööd. Samuti vaatas ta mitmeid venekeelseid videofilme.

Oma esimest ühepuulootsikut meisterdades mõistis Ari seda, et ehkki haabjat võib ehitada küll ka üksi, oleks parem seda teha koos mõne kogenud sõbraga. Ta sai veel aru sellest, et kõige keerulisem töö on haabjaparraste “laotamine” ning et selle hästi õnnestumiseks tuleb haabjatoorikut kõvasti kuumutada. Varem polnud ta ette kujutada osanud, kui oluline kõva kütmine on. Vigadest paadi laotamisel tekkisid sisekülgedele mõned praod, mis on aga parandatavad. Halvaks üllatuseks oli pragude teke paadi sisemusse ka pärast laotamist, pärast tooriku maha jahtumist. Kokkuvõtvalt arvab Ari, et laotamine hästi ei õnnestunud ja pardaid nii kaugele ei kooldunud kui ta soovis. Siiski saab tema esimesest tööst veesõiduk, mis varsti järve künnab. Järgmise haabjaehituse juures aga teab ta, kuidas veel paremini laotamisel toimetada.

Ari Laakso hobiks on ajaloo taaskehastamine, ta plaanib oma ehitatud haabjat hakata nendel sündmustel ja oma tegevuses kasutama. Jutustama lugusid sellest, kuidas haavapaati ehitatakse. Otseloomulikult kasutab ta oma lootsikut ka Naarajärvel kalastamiseks.

Fotod on pärit Ari Laakso Facebookist https://www.facebook.com/ari.laakso.56
Siin on Ari instagram https://www.instagram.com/woods_runner_from_finland