Jahisadamas valmivad puutüvedest haabjad


Tüvesid vaatavad üle Aivar Ruukel (vasakult kolmas), Raiko Lehtsalu Pärnu jahtklubist ja Sven Leit-Teetlaus mittetulundusühingust Pärnu Merenduskeskus koos huvilistega.
FOTO: Mailiis Ollino

Sirle Matt. Pärnu Postimees. 7. aprill 2016

Pühapäevast saavad mereajaloo huvilised pärnakad käed külge panna ühepuupaadi tahumisel, jaanipäevaks peaks valmima viis haabjat.

Libatse kandist toodud viis suurt haavatüve ootavad Pärnu jahtklubi juures paaditegijaid, kes neist paari kuu jooksul Soomaal veel tänapäevalgi kasutatavad veesõidukid uuristaks.

Ettevõtmise korraldaja Sven Leit-Teetlausi sõnul on juba teada, kes kahe tüve kallal nokitsema hakkavad. Ülejäänud kolme ajaloolist veesõiduriista oodatakse tahuma kas seltskondi või huvilisi, kes kohapeal nii-öelda paatkondadesse korraldatakse. Enne tööga pihta hakkamist on loeng traditsioonilistest veesõidukitest.

Haabjategijaid hakkavad juhendama kogenud ühepuupaatide meistrid Aivar Ruukel ja Jaan Keerdo, kes on Soomaal paarkümmend aastat selleteemalisi õpitubasid vedanud.

Ruukeli sõnade järgi on palkide tahumisel plaanis kasutada tänapäevaseid tööriistu, näiteks mootorsaagi, ja just õõnestamiseks mõeldud kulbikujulist kirvest, mida enamik inimesi pole ilmselt näinudki. Pärnu merenduskeskus lasi kohalikul sepal justnimelt selle ettevõtmise tarvis neli ajaloolist tööriista teha.

Jahisadamasse valmis pandud tüvedest tulevad paadid, mis kannavad kahte-kolme sõitjat. Kui ühepuupaati korralikult tõrvata ja hiljem hooldada, peab see meistri ütlust mööda vastu paarkümmend aastat.

Ettevõtmise mõte on koondada Pärnus merenduskeskuse ümber inimesi, keda huvitavad ajaloolised veesõidukid. “Et huvilised meeskonnana tööle saada, teeme midagi konkreetset, millel on algus ja lõpp. Muidu jõuame sinnani, et tarbime plastmassi, aga ei oska kohaliku materjaliga nagu puit midagi peale hakata,” põhjendas Leit-Teetlaus.

Ruukeli arvates on Soomaa üleujutused põhjus, miks haabjate iidne traditsioon seal tänapäevalgi on säilinud. “Viiendal aastaajal on mõne maja ümber veeväli,” selgitas ta. “ Madalas vees on haabjaga mugav toimetada, sest kitsastest kohtadest pääseb läbi. Inimesed on leidnud, et haabjas on praktiline.” Soomaal on näiteks haabjas, kuhu mahub koguni kümme inimest.

1920.–1930. aastail veeti Soomaal haabjatega meiereisse piima. Heinakuhja toimetamiseks ühest kohast teise seati kaks sõiduriista kõrvuti.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s