Soomaal valmib suurim haabjas

Tõnu Kann. Pärnu Postimees, 8. juuni 2004

Soomaal paadimatku korraldav Aivar Ruukel on võtnud nõuks ehitada haabja, millega Raudna jõest Kihnu sõita.

“Mõte haabjaga merele minna tuli viikingite kogest,” ütles Ruukel. “Olen kindel, et jõgedeäärsed muistsed eestlased käisid oma veesõidukitega rannikuvetes, ainult et tavatult suurte ühepuupaatidega.”

Ruukelit tuntakse ühena vähestest Eestis, kes oskab haavapuust paate tahuda.

“Haabjas on haavast paat ilma ühegi liite ja naelata, kerge ja hepik,” kirjeldas Ruukel Soomaal üleujutuste aegu veel tänini hinnatud veesõidukit.

Soomaal on enamiku ajast jõed üle kallaste. Et talust talusse pääseda, oli vaja madala süvisega kerget paati.

“Haabjas on väga vana paaditüüp, mis linnalähedastes jõeäärsetes külades unustuse hõlma vajus, aga inimhõredates kantides, nagu seda on Soomaa, on haabja valmistamise oskus säilinud,” selgitas Ruukel, kes on haabja valmistamist õpetanud käsitöökursustel ja teeb seda sel nädalal Tallinna vanalinnas keskaja turul.

Ruukel õppis haabjate valmistamist Soomaa vanadelt meestelt ning usub, et vanasti tehti haabjaid meresõidukski.

“Et haabjaga merele minna, peab see olema vähemalt neljamehepaat kahemehepaadi asemel,” selgitas Ruukel. “Pardad tuleb laualaiuse võrra kõrgemaks ehitada ning paadile puri peale panna.”

Kerge veesõiduki merekindluse kasvatamiseks on Ruukel otsustanud pardad palistada õlevanikutega. Niisuguse mõtte sai ta viikingite kogede ehituse ajalugu uurides.

“See on katsemise värk,” ütles Ruukel. “Ega ma ise ka päris täpselt tea, milline merekõlblik haabjas välja näeb.”

Ruukel ei pea merehaabja ehitamisel tähtsaks ajaloolist identsust, ta tahab tõestada, et haabjaid on võimalik merekindlaks ehitada.

“Usun, et jõgede mehed sõitsid merd,” ütles Ruukel. “See vajab ainult tõestamist.”

Suur haabjas valmib sügiseks ning merele lubas Ruukel minna tuleval suvel.