Annika Pärnat. Pärnu Postimees. 19. juuni 2002
Pidime hernehirmutise tegema, aga liiga ilus tuli, ütleb lilleseadja Argo Juske ja kohendab samblase naisterahva seelikut. Soomaa käsitöölaager on jõudnud poole peale.
Eesti Emaks ristitud taimenaine on esimene, kes meid Karuskosel tervitab.
Vaatamata südapäevale, käib laagri südames vilgas tegevus: varjualuses tahutakse haabjaid, koos meiega jõuavad kohale Viljandi kultuurikolledzhi tudengid, kes kavatsevad laagrirahvale viltimist ja muud põnevat õpetada.
Kava koostades mõtlesimegi, et naisel ka midagi teha oleks, kui mees näiteks haabjat ehitama tuleb, selgitab laagri koordinaator Merle Adams ja juhatab järjekordsele seljakottidega seltskonnale teed telkimisplatsi juurde.
Koos niisama uudistajatega on Karuskoselt läbi käinud mitusada inimest.
Internet ja ürgne haabjas
“Täna vist saab siin kihvte asju teha,” loodab Tartu ülikooli geoloogiatudeng Liisa Nõges. Nagu paljud teised, tuli Liisa laagrisse lihtsalt puhkama. “Nii mõnus, aeg seisab. Vahepeal loed, siis jälle teed midagi. Iga päev õpid paar uut asja ära.”
Liisa on jõudnud ehteid meisterdada, savi voolida, hästi palju ujuda ja matkata. Täna vaatab ta pealt, kuidas poisid haabjaid teevad. Lootsikute tahumist peabki ta laagri põnevaimaks tegevuseks.
Haabjatahujatega sama varikatuse all istub heledapäine noormees sülearvuti taga. Arvuti on ühendatud mobiiltelefoniga, mille kaudu käiakse internetis. “Mul just tuli paar tähtsat kirja sisse,” seletab Veiko Taluste, kes on laagrisse tulnud peakorraldaja Aivar Ruukeli palvel, et kogu tegevus filmilindile jäädvustada. Sügiseks tahetakse laagri tegemistest teha lühifilm.
Vanade meistrite õpetused
Kuigi laagrisse on tuldud ürgsetest oskustest osa saama, ei pane mitmed teisedki käsitööhuvilised vastu kiustusele linnulaulu ja kirveste kopsimise taustal oma elektronkirju lugeda.
Laagri peameister Aivar, kes siiani on kogu territooriumil ringi sebinud, tõstab poiste abiga ühepuulootsiku varjualusest välja ja hakkab tahuma.
Turismiettevõtja Aivarile on tänavune ühepuulootsik seitsmes. Viiel suvel järjest tahuti lootsikuid vanade meistrite abiga, nüüd on mõlemad meistrid surnud ja seni selliametis olnud meestel aeg õpetamine üle võtta. “Teha on kergem kui õpetada,” nendib mees.
Laagri üks eesmärke ongi see, et vanad meistrid tuleksid kodudest välja ja annaksid oma oskused noorematele edasi.
Tori kiigemeister Endel Viljapuu õpetas külakiige ehitamist, pealtvaatajad panid kõik õpetused hoolega kirja, sest külakiige tegemise oskusi ei saa õppida ühestki raamatust.
Meister jäi korvidest ilma
Korvimeister Dimitri Ostrov tuli omapunutud korvidega ja õpetas punumise ühele õpilasele selgeks. Näidiseks kaasa võetud korvid olid aga nii ilusad, et pika lunimise peale oli ta nõus need laagrirahvale loovutama.
Semiootikatudeng Jaanus Kaasik kutsub meid Karuskose vanasse aita, kuhu on kuivama pandud laagrirahva tehtud savinõud. Vihma hakkas sadama, vahepeal mõtlesin, et need ei kuivagi ära, kurdab Jaanus. Sajuste ilmade tõttu tuleb ta pärast jaanipäeva tagasi, et keraamika maapõletustehnikaga põletada.
Katlas keedetud seep peseb hästi
Kui savinõusid vaatamast tagasi jõuame, hakkab peameister Aivar särki seljast ajama. Aivar on ainus, kes on nõus oma kehakatte loovutama, et eelmisel päeval keedetud seebi pesemisomadusi proovida.
Katlapõhjast kraabitud hallikal ollusel on tõepoolest seebi lõhn ja libedus, märgib Merle ja kastab särgi jõevette. Kas siin on mingi järjekord, mul ka vaja särk puhtaks pesta, poetab keegi vaatama kogunenutest.
Algul läheb süsimust särk seebiga kokku puutudes heledaks, nagu võtaks värvi maha. Õnneks on kartused asjatud ja särk pärast pesemist samasugust musta värvi kui ennegi.
Karuskoselt mõne kilomeeti kaugusel saab kaasa lüüa muinasküla ehitusel.
Püsti on kolme hoone karkassid: lakk-tüüpi elamu, kus nooremal kiviajal elati aasta läbi, kalastajahütt, kus hoiti kalapüügivarustust, ning algeline koobassaun. Lõke õue, kuumad kivid sisse ja läheb lahti, ütleb muinasküla eestvedaja Priit Neilinn koobassauna näidates.
Niipea, kui see jama lõpeb, lähen ajakirjanike ja kõigi teiste eest peitu, lubab mees, kes on nädal aega järjest ehitanud ja näeb üsna väsinud välja.
Käsitöölaager kestab Soomaal pühapäevani.
Haabjas - Soomaa ühepuulootsik 