Andres Toht. Eesti Loodus. Detsember 1996.
Kodukandi Ökoturismi Algatus, Soomaa Rahvuspark ja Eestimaa Looduse Fond korraldasid tänavu juunikuus iselaadse ürituse – laagri lootsiku valmistamiseks. See sai teoks Pärnumaal Tori vallas Saarisoo turismitalus.
Ühepuulootsik on osa Pärnu jõgikonna põliste asukate omapärasest kultuuripärandist, mis vajab säilitamist. On aeg kinnistada selle unikaalse vanapärase veesõiduki valmistamise oskused, sest lootsikumeistreid on siin juba väga väheks jäänud.
Paadimeistri ametit tulid omandama inimesed, keda tavaliselt oleme harjunud seostama Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rahva Muuseumi, Soomaa rahvuspargi, Võru Instituudi või Matsalu looduskaitseala nimega, samuti Tartu ja Tallinna tudengid ning Saarisoo oma rahvas. Kõige kaugem osavõtja oli Frederik Koivusalo Soomest. Juhendasid lootsikumeistrid Jaan Rahumaa Kõpu valla Iia külast ja Jüri Lükk Õisust.
Esiisade oskused ei kao
Et talvel valmis varutud haavatüvele mootorsae ja käsihöövli abil lootsiku väliskuju anda, kulus terve päev. Õõnestamisel tuli appi võtta isaisade tööriistad – künakirved. See oli ka kõige aeganõudvam tegevus, millele kulus üle kolme päeva. Viimased hoobid künakirvega pidid üpris täpsed olema, et mitte õiget paksust ületada. Mõõduks olid väljastpoolt puuritud vastava sügavasega augud, mis hiljem kinni punniti. Sissepoole tuli jätta nn. kabad kaarte kinnitamiseks ja piki põhja kõrgem roots, et lootsik hiljem laotamise ajal küüru ei kisuks.
Viiendal päeval võis asuda esimest lootsikut laotama – külgi laiali painutama.Toorikusse pandi vett ja kahele poole tehti pikad lõkked. Tuli kuivatas lootsiku pinda väljastpoolt, sisemist pinda niisutati veega. Ja hakkasidki küljed aegamööda laiali käänduma, toetatud seestpoolt lepapulkadega.
Kui lootsik laotatud, jääb kohale panna kuusejuurikatest valmistatud kaared. Nüüd peab lootsik varjulises kohas tuuletõmbuses kuivama veel aasta. Siis tõrv peale ja vette.
Haabjas - Soomaa ühepuulootsik 