Õppeprogramm ühendab endas Soomaa piirkonna kultuuripärandi ja ühe puuliigi – haava – seosed teiste liikidega ökosüsteemis ning puu elukaare sünnist lootsikuni. Praktiliste tegevuste ning rühmatööde kaudu õpitakse tundma traditsioonilist elulaadi Soomaa piirkonnas ja haavapuu seotust teiste liikidega. 
Praktiliste tegevuste läbi õpitakse tundma haava ja pärna puidu omadusi (enimkasutatavad liigid lootsiku tegemisel), õpilased saavad ise osaleda lootsiku loomise protsessis ja katsetada erinevaid töövõtteid. Soovi korral saavad õpilased proovida haabjaga sõita Pärnu jõel. 

Sihtrühm:

7-9 kl III kooliaste

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

SISSEJUHATUS (10 min)
-tutvumisring – 5 min
– tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, kokkulepped turvaliseks koostööks   – 5 min

TEGEVUSTE KÄIK (155 min)
– rühmatöö kuni 5-liikmelistes gruppides “Haavapuu – kellele ja milleks”. Erinevad liigid ja esemed (12 tk), mille üle tuleb otsustada, kas neil on seos haavapuuga või mitte. Hiljem ühine arutelu tehtud valikute üle.  
Aitab aktiveerida teadmised, milline roll on haaval ökosüsteemis ja mis kasu saavad haavapuust inimesed  – 20 min  

–  filmi “Ühepuupaadi ehitamine ja kasutamine Soomaal” vaatamine, et aktiveerida oma teadmised ühepuupaadi, traditsioonilise elulaadi ja vene olulisusest Soomaa inimese elus. Iga rühm ütleb pärast filmi vaatamist kaks olulist fakti, mida nad filmist teada said – 15 min

Õpilasgrupp jaguneb kaheks – 10 ja 10 õpilast tegutsevad paralleelselt. 

I grupp (60 min)

-juhendaja saatel lootsiku valmistamiseks vajalike tööriistadega tutvumine ja ära arvamine, mida milleks kasutatakse. Ohutusreeglite kordamine tööriistadega töötamisel – 10 min
– valmimisjärgus haabjatel erinevate tööetappide ning töövõtete katsetamine meistri juhendamisel (puutüve koorimine, künakirvega õõnestamine, lootsiku seinte paksuse mõõtmine, hööveldamine jms). Korraga on töös mitu lootsikut ning ühe lootsiku juures saab korraga toimetada 2-3 õpilast. – 30 min 

– haavapuidu omaduste tundmaõppimine (kõvadus, lõhestatavus, raskus jms) ja selle võrdlemine pärna puiduga. Toimub 3-4 liikmelistes gruppides lootsiku vabakäelise joonise visandamine koos mõõtmetega ja pärnapuust miniatuursete lootsikute noaga voolimine visandi järgi. Juurde arvutuskäik, mitu korda vähendatud kujul miniatuurne lootsik valmib – 20 min 

II grupp (60 min)
– Pärnu jõe kaldal haabjaga sõitmise põhimõtetega ja ohutusreeglitega tutvumine – 5 min
– lootsikusõidu erinevate viiside tutvustamine, sõit jõel. – 25 min
– Rollimäng, läbi mille etendavad õpilased erinevate seisukohtade esindajaid (looduskaitsja, lootsikuehitaja, metsaomanik, kultuuripärandi hoidja, turist) ja kaitsevad oma seisukohti. – 30 min  

60 minuti möödudes grupid vahetavad kohad. 

Kui vahepeal tekib vaba hetk, siis seda saab sisustada Haabjakojas tutvudes näitusega, mis räägib ühepuupaadi valmistamisest ja selle elukaarest. Näituse juures räägib juhendaja juurde lootsiku loomise ajaloost, üleujutustest, lootsikuga seotud traditsioonidest ja tänapäevast. 
 

KOKKUVÕTE (15 min)

– lõpuringis väljendab iga õpilane oma uusi teadmisi haavapuidu kasutamise ja ühepuupaadi ehitamise ning vajalikkuse osas, alustades oma lauseid “Haavapuud on metsas vaja, sest…” ja “Haavapuitu on inimesele vaja, sest…” 

*Soovi korral lisandub programmile söögipaus, mille palume eraldi enne programmi toimumist kokku leppida. 
 

Õpitulemused:

Õpilane oskab:
– selgitada, milliste liikidega on haab ökosüsteemis seotud
– nimetada, milleks ja kuidas on inimene haavapuitu kasutanud
– selgitada haavast ühepuupaadi valmimise üldist protsessi ja tunneb elementaarsemaid töövõtteid
– võrrelda haava- ja pärnapuitu, hinnata nende omadusi
– oma teadmiste a etteantud faktide põhjal etendada rolli ja kaitsta oma seisukohti rollimängus

Õpilane mõistab:
– keskkonnatingimuste olulisust inimeste valikute mõjutajana – näiteks haabja kasutamise vajadus üleujutusalal
– inimese ja looduse vahelisi seoseid

Õpilane väärtustab:
– jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi
– looduskeskkonda kui kultuuri kujunemise alust
– enda rolli kultuuri hoidjana

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus

matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus

õpipädevus

suhtluspädevus

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

7-9.kl III kooliaste
Ainevaldkond “Loodusained”
Bioloogia:
Taimede tunnused ja eluprotsessid
7) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid. 
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele. 

Ainevaldkond “Sotsiaalained”
Ajalugu
27) märkab kodukoha kultuuripärandit ja teab selle kujunemislugu, mõistab, et kultuuripärandi tähendus võib ajas muutuda;  
28) selgitab, kuidas igal inimesel on võimalik olla traditsioonide hoidmise kaudu kultuuripärandi kandja; 

Ühiskonnaõpetus
34) selgitab, miks on oluline tunda kultuuripärandit

Ainevaldkond “Tehnoloogia”
Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus
4) kasutab sobilikke materjale, töövahendeid, -pinke, masinaid ning viimistlus- ja/või kaunistusvõtteid eesmärgipäraselt;
6) järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid; 

Läbivad teemad:

• Keskkond ja jätkusuutlik areng – kujuneb arusaam loodusest kui terviksüsteemist ja inimese sõltuvusest loodusvaradest- ja ressurssidest. 
• Kultuuriline identiteet – läbi traditsioonilise elulaadi mõistmise (lootsikuehitus ja selle vajadus) tajub õpilane ennast kui kultuuri edasikandjat ning oskab märgata ja mõista teisi kultuuriruume. 

Üldpädevused: 

• tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule;
• mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes

Lõimitud: 

Bioloogia, ajalugu, ühiskonnaõpetus ja tehnoloogia.

Meetodid ja vahendid:

Meetodid:
– rühmitamise mäng (esemete, liikide (12 eset/liiki) haavapuuga seostamine). Töö gruppides (4-5 liikmelised)
– filmi vaatamine ühepuupaadi loomisest ja kasutamisest 
– praktiline ühepuupaadi ehitamine 
– miniatuurse lootsiku voolimine noaga
– kahe puuliigi (haab ja pärn) puidu omaduste tundmaõppimine 
– lootsikuga sõitmine 
– näitusega tutvumine ning selle põhjal küsimuste esitamine
– rollimäng 

Vahendid on kõik juhendaja poolt:
– rühmitamise ülesande vahendid (12 eset komplektis, moodustatakse 5-6 rühma. Igal rühmal 1 komplekt)
– film, esitlustehnika
– ühepuupaadi valmistamise töövahendid (künakirves, höövel, liimeister jms) ja valmimisjärgus lootsikud (Ühe lootsiku juures tegutseb 2-3 õpilast. Lootsiku juures töövahendeid jagatakse). 
– näitus ühepuupaadi loomisest (ühiselt tutvumiseks)
– haabjad jõel sõitmiseks (2 haabjat. Ühte haabjasse mahub korraga 2-3 õpilast. Sõidud toimuvad vahetustega)
– rollimängu kaardid/kirjeldused (5 erinevat rolli), paber ja pliiats
– pärnapuu ja haavapuu klotsid nende liikide puidu omaduste tundmaõppimiseks ja noad miniatuurse lootsiku voolimiseks (töötatakse kuni 4-liikmelistes gruppides, igal grupil 2 nuga). 

Juhis õpetajale:

Enne õppeprogrammi on soovitav õpilaste eelteadmised seoses haavapuuga, ühepuulootsikuga ja Soomaa piirkonnaga aktiveerida.

Programmile tulles panna õpilastel selga riietus, mis lubab vaheldumisi tegutseda nii siseruumides kui väljas. Jahedate ilmadega peab arvestama, et Haabjakoda võib olla tavapärasest toatemperatuurist jahedam. 

Programmi ajal võib õpetaja aktiivtegevuste puhul õpilasi innustada ja abistada ning ka ise kaasa teha. 

Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e-kirja teel saabunud lingi kaudu.

Õpetaja rakendab õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.

Kestus:

3 tundi, lisandub lõunapaus

Grupi suurus:

20

Toimumise aeg:

Kevad

Suvi

Sügis

Hind:

300€

Lisainfo:

Grupi suurus programmi läbimisel on 20 õpilast ohutuse tagamise eesmärgil. 
Õppeprogrammi korraldab minimaalselt 2 juhendajat. 

Programm ei ole kohaldatav erivajadusega õpilastele. 
Kõik vajalikud vahendid programmi korraldamiseks on Haabjakojas olemas. 

Soovi korral lisandub programmile söögipaus enda kaasa võetud söögipoolisega (see ei ole programmi toimumisaja, 3 tundi, sisse arvestatud). Haabjakohas kohapeal on võimalik keeta teed. Söögipausi korraldamise soovist palun teada anda programmi kokku leppides. 

Läbiviimise koht:

Tori Haabjakoda

Läbiviimise asukoht:

Maakond:

Pärnumaa

Otsekontakt:

sandra.urvak@gmail.com
+372 552 7726 Sandra Urvak

Programmi läbiviija:

Sandra Urvak, Aivar Ruukel, Krista Kingumets (info hariduse ja töökogemuste kohta Ühepuulootsik Ühing avalehel)
 

Keel:

Eesti keel

Inglise keel

Vene keel