Vahetult enne jõulupühi tähistatakse Soomaal ühepuulootsiku ehk haabja ehitamise ja kasutamise traditsiooni neljandat aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi kiiret kaitset vajavas nimistus. Möödunud aastad on näidanud, et tegu ei ole pelgalt sümboolse tunnustusega, vaid elava pärandi jätkusuutlikkust päriselt toetava protsessiga.

Haabjakultuur jõudis UNESCO nimistusse 2021. aasta lõpus. Kuna tegemist on kiireloomulist kaitset vajava elava pärandi ilminguga, on selle seisund ja areng erilise tähelepanu all nii kogukonna, kohaliku omavalitsuse kui ka riigi tasandil. Soomaa on ühtlasi ühepuulootsiku leviku läänepiir Euraasias, mis annab sellele traditsioonile ka rahvusvahelise tähenduse.

Äsja saadeti UNESCO-le esimene perioodiline aruanne, mis võtab kokku viimaste aastate tegevused haabjakultuuri hoidmisel ja arendamisel. Aruanne toob esile kogukonna tugevnemise, uute haabjameistrite lisandumise ning mitmete uute ühepuulootsikute valmimise.

Haabjakultuuri eestvedaja Aivar Ruukel hindab möödunut äärmiselt positiivselt: „Olen rahul esimesel neljal aastal tehtuga, mil haabjakultuur on kuulunud UNESCO vaimse pärandi nimistusse. Haabjakogukond on tugevnenud, Ühepuulootsiku Ühinguga on liitunud uusi inimesi ning ehitatud on mitmeid uusi haabjaid.“

Olulist rolli traditsiooni elujõulisuses mängib põlvkondadevaheline oskuste edasiandmine haabjameistritelt noorematele huvilistele, sageli isalt pojale. Noorim oma haabja ehitanud, 19-aastane Rando Remm, sidus praktilise kogemuse ka uurimistööga „Haabja ehitus“, mis pälvis gümnaasiumiõpilaste loovtööde konkursil II koha. Tema juhendajat, haabjameister Jaan Keerdot, tunnustas president Alar Karis aukirjaga.

Märkimisväärne on ka Tori vallavalitsuse panus, mille toel loodi Tori alevikus Pärnu jõe kaldal Haabjakoda. Seal saavad külastajad tutvuda ühepuulootsiku kultuuriga, näha haabjaehituse tööprotsessi ning proovida ka jõel haabjaga sõitu. Haabjakoda on oluline koht nii kohalikele noortele kui ka huvilistele kaugemalt, toetades tulevaste haabjameistrite peale kasvamist.

2025.aasta augustis toimus Haabjakojas ka rahvusvaheline haabjalaager, kus osalesid huvilised Rootsist, Soomest, Eestist, Ungarist, Taanist, USA-st, Šveitsist ja Suurbritanniast. Lisaks praktilisele tööle jagati teadmisi ühepuupaatide kultuurist Soomaal, Guajaanas ja Borneol.

URALIC Keskuse juhataja Oliver Loode sõnul kinnitab senine kogemus UNESCO kande olulisust: „Viimase nelja aasta analüüs näitab selgelt, et kanne UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse on andnud Soomaa haabjakultuurile tugeva positiivse tõuke. See on hea näide vaimse pärandi hoidmisest kooskõlas UNESCO põhimõtetega – mitte ainult Eestis, vaid ka maailmas laiemalt.“

Rohkem infot ühepuulootsiku traditsiooni kohta Soomaal:
https://rahvakultuur.ee/2021/06/07/yhepuulootsiku-ehitamine-ja-kasutus-soomaal/