Mihhail Naimark 13.06.1967- 17.09.2025

Paadimeister Mihhail Naimarkist, kes paadi laudu vanas tehnikas juurtega kokku õmbleb, kuulsime Fredrik Koivusalolt. Ka oma 2002 aastal välja antud haabjaraamatus “Äspingen – Den forntida österlandsfararens färdmedel”, nimetab Koivusalo Naimarki peatükis, kus on juttu haabjale pardalaudade lisamisest. 

Soomaa ummispuulootsikutel lisalauad puuduvad, küll aga on ühepuuvene pardaid sel moel kõrgendatud Peipsi ääres ja Matsalu kandis ja see teema tuleb meie haabjaehitajatel omavahel kaunis sageli jutuks. Nii toimuski 2006 juulis õppereis Vodlajärve äärde, külla Mishale. Reisi seltskonnas olid Jaan Keerdo, Aivar Ruukel ja Ljudmila Ruukel. Tabasime meister Naimarki kodust Kansaniemi (vene k. Канзанаволок) külakesest Vodlajärve rahvuspargist (vene k. Водлозерский национальный парк) parasjagu uue paadi ehitusega alustamast. Vaata fotot.

Sellest tuli lisalauaga haabjas, koopia 11. sajandist pärineva arheoloogilise leiu põhjal, Novgorodist välja kaevatud 1960.aastal. Täna võib seda paati näha muuseumis. Allpool albumis fotod “Novgorodi ladjast”.   

Viimased aastad elas Miša sugulaste juures Iisraelis. Ta vastas eitavalt kutsele tulla augustis 2025 Toris toimunud haabjameeste kokkutulekule ja teatas, et on raskelt haige. “Kui seda häda ei oleks, tuleksin ma tõesti rõõmuga, kasvõi ainult metsa, jõgesid, soid ja vihma nägema – igatsen neid siin Iisraelis väga. Samuti mõtlesin tehnika peale, millega õõnestatud torud laotatakse täiesti lamedateks plankudeks ja ehitatakse midagi sarnast Taani Hjortspringi leiule, kuid praegu on see muidugi vaid teostamata unistus,” kirjutas Miša.

Esimese Vodlajärve stiilis laudpaadi õmbles Miša Naimark 1996 aastal oma kodukülas Kansaniemis. 1999 aastal valmistas ta ühe vodlozjorka Fotevikeni viikingimuuseumis Rootsis.

2000 aastal ehitas paadimeister Södertörni ülikoolis Rootsis 8 sajandist pärineva arheoloogilise Tuna Badelunda paadileiu koopia, see on männipuust ühepuupaat õmmeldud lisapardalauaga. 2001-2003 aastatel valmis Vodlajärve rahvuspargis 12 meetrine Koola šnjaka. Laev on täna eksponaadiks Solovetsi meremuuseumis.

2006 aastal ehitatud tuhande aasta tagust Novgorodi haabjat saab näha Šoutjärvi vepsa etnograafiamuuseumis (vene k. Шёлтозерский вепсский этнографический музей).