Narva kannab 2025. aastal Soome-Ugri kultuuripealinna tiitlit, kuid haabjaid on Narvas viimastel kümnenditel nähtud harva — uudisekünnise ületanud erandid on haabjaehitus Narva linnuse Põhjaõuel 2009. aasta suvel ja haabjaretk Narva jõel 2014. aastal.

Mõte Narvas Soome-Ugri ürgset kultuuripärandit au sees hoidev ühepuulootsiku teemapäev korraldada tekkis õigupoolest juhuslikult, kahe haabjavõõra inimese ning ise hoopis Lahemaal tegutsevate Saara ja Raido vestlusest Narva veehoidla ääres asuvast Kulgu linnaosast, mis paelus mõlemat oma ajaloo ja
olemusega. See kanalite, paadigaraažide ja datšade võrgustik, mida tuntakse ka “Narva
Veneetsia” nime all, on enamat kui lihtne paik paatide hoidmiseks ja peenarde pidamiseks. Narva veehoidla ja Balti elektrijaama vahele tööstusmaastikele rajatud aedlinnas käivad narvakad linnakära eest puhkamas, ehitamas, parandamas, näpud mullas tegutsemas ja kalastamas, aga ka pidutsemas ja saunaõhtuid veetmas. Piirkond äratab huvi ka aina enamates külalistes, kuid ometi kipub kohalike elu kättesaamatuks ja kaugeks jääma. Edendamaks kultuurilist läbikäimist ja tahtes pakkuda ka kohalikele põnevaid kogemusi, korraldab Narva Kunstiresidentuur alates 2022. aastast igal suvel Kulgus “Narva Veneetsia Saatkonna” residentuuri, mille raames kutsutakse “Narva Veneetsiasse” 3-5 rahvusvahelist kunstnikku, kes elavad mõned nädalad kohapeal ning loovad koostöös kohalikega kunstiteoseid.

“Saatkond” sai valitud ka Lõuna-Eesti haabjate vahendajaks Narva tööstusmaastike vetel. Mõeldud — ja Kultuurkapitali toel tehtud! 6. septembril toimus Narvas Station Narva festivali ja “Narva Veneetsia Saatkonna” hooaja lõpupeo raames haabjapäev. Keskpäevaks saabunud külalised võisid kuulda haabjameistri Jaan Keerdo ning sel kevadel oma esimese haabja valmis saanud Põvvat Kama ettekannet ühepuulootsiku ehitamisest alates sobiva puu valimisest kuni valmis haabja vettelaskmiseni. Paljupõnevust pakkus selgitus, miks üldse selline pikk ja keeruline protsess, kus igal hetkel võib midagi lootusetult valesti minna, ette võtta.

Kuid igasugused kahtlused hajusid, kui pärastlõunal Jaani, Põvvati, Marguse ja Uku juhatusel ja juhtimisel haabjasõit ette võeti: meestel oli kaasas neli eri suuruses haabjat, millega sõidutati nii noori kui vanu. Julgemad võisid ka ise juhtimise üle võtta ning päikeseküllastel kanalitel kõrval kimavatele mootorpaatidele ja plastist kanuudele stiilselt silmad ette teha.

Kirjutas Saara Mildeberg.