Taani põllumehed Hans Jensen ja Jens Lukassen kaevandasid kaunil kevadhommikul Norsi piirkonnas kruusa kui äkki tabas nende labidas ühel hetkel savist anumat. Puruks löödud savinõust voolas aga meeste imestuseks välja pisikesi haabjamudeleid, mis päikese käes kuldselt kiiskasid. Mehed taipasid kohe, et nad on leidnud midagi üliharuldast. Korjasid kõik puhtast kullast haabjakesed ja potikillud kokku, ning toimetasid need lähimasse linna Thistedisse, kus andsid oma oma leiu kohalikele võimumeestele. Need saatsid ebatavalise leiu otsemaid Kopenhaagenisse Taani Rahvamuuseumisse. Seal on need sadakond pisikest (pikim 17cm) kuldhaabjat eksponeeritud muuseumi külastajate rõõmuks. Viis kullast paadikest on välja pandud aga ka Thistedi linnakese kohalikus muuseumis. 

Kuldfooliumist valmistatud haabjamudelite vanuseks on dateeritud 3000 aastat. Ajaloolased peavad pronksiajast pärit leidu ohvrianniks. Mitmelt poolt Taanist ja Rootsist on arheoloogid ka sama vanasid paate leidnud, mis ühest puust voolitud ja laiali painutatud parrastega. Idaviikingite rännuteede uurija ajaloodoktori Thomas Franki teooria kohastelt toimus juba tuhandeid aastaid enne viikingiaega suhtlus Läänemere kahe kalda elanike vahel. Ta väidab ka seda, et muinasskandinaavlased võtsid ida poolt üle tehnoloogia, kuidas ühepuuvenede kandevõimet ja püstivust suurendada parraste laiali painutamise abil.    

Kuldhaabjate leid Taani talumeeste poolt ei toimunud täna 1. aprillil, vaid saja kolmekümne üheksa aasta eest, 12. mail 1885. a. Eksperimentaalarheoloog Thomas Frank sõitis 2017. a. süstal “varjaagide juurest kreeklasteni“. 2021 sõudis Thomas Frank haabjameister Mihhail Napõlovi ehitatud haabjal “varjaagide juurest pärslasteni“. 2022 aastal testis ta koos Jevgeni Dernovoiga haabja merekõlblikkust sõiduga Soomaalt Tallinna. Haabja ehitas meister Jaan Keerdo. Sel suvel tahab Thomas võtta ette haabjasõidu Taanist Eesti. Retke plaanib ta alustada sealt, kust põllumehed leidsid kolme aastatuhande taguse sajast kuldsest haabjast koosneva ohvrianni.