Projekt

Toimumise aeg: 16. – 21 juunil 1996
Toimumise koht: Saarisoo talus, Tohera külas, Soomaa Rahvuspargis

Projekti partnerid ja kontaktisikud
Kodukandi Ökoturismi Algatus – Aivar Ruukel, koordinaator
Soomaa Rahvuspark – Tõnu Kütt, direktor
Eestimaa Looduse Fond – Robert Oetjen, juhataja

Projekti juht: Aivar Ruukel
Saarisoo, EE3482 JÕESUU, Pärnumaa
tel: 244 66405, faks: 244 43779, e-post: ecotour@jsoft.fido.ee

TAUST

Mis on haabjas? Haabjas ehk ühepuulootsik on Soome-Ugri hõimude vanim paat ja tänapävase laudlootsiku eelkäija. Arvatakse, et meie kauged esivanemad kasutasid haabjat juba siis kui nad alles Eesti aladele teel olid. Tol ammusel ajal oli see ilmselt ainsaks liiklusvahendiks ja mõeldud kalastamiseks ka Siberi suurtel jõgedel ja järvedel. Nagu nimetuski ütleb, valmistatakse haabjas haavapuust. Ehkki haab on väga pehme puuliik, kulus korraliku paadipuu langetamiseks kivikirve abil mitu tundi. Samuti tuli teha kõvasti tööd, et puutüvest saaks veesõiduk. Paat oli ühise ja ränga vaeva tulemus, paat oli toitja ja sellel oli suur väärtus.
Eestit loetakse haabja levila läänepiiriks. Ühest puust valmistatud paati kasutavad ka mitmed taigarahvad Siberis ja indiaanlased Põhja-Ameerikas.

Soomaa Rahvuspargi aladel oli haabjas veel hiljuti tavaline tarbeese, mis kuulus iga talupere hädavajalikku varustusse. Haabja kasutamiseks ja selle valmistamisoskuse säilimiseks on siinmail olnud proosaline põhjus: regulaarsed üleujutused. Läbi aastasadade on haabjas olnud Soomaal suurvee aegu ainus ning muudel “aastaaegadel” peamine ja väga armastatud liiklusvahend. Üleujutuse ajal on sellega pääsenud majast kuuri alla puude järele, lauta loomi talitama, laudast küüni heinu tooma jne. Lootsikut on kasutatud ka kalal, jahil, meiereis ja veskil käimiseks, heinade veoks, ja niisama lustisõiduks. Vanasti oli igas talus tavaliselt mitu haabjat.

Viimase viiekümne aasta viljastavais tingimusis on haabja valmistamise kunst järjekindlalt hääbunud. Noorim paadimeister Soomaal on Iia külas elav Jaan Rahumaa, kel just haabja valmistamise laagri ajal täitub 67 eluaastat.

PROJEKTI EESMÄRGID

Projekti peaeesmärk on Eesti kultuuripärandi ühe olulise osa – haabja – edasise elujõu kindlustamine ja selle unikaalse veesõiduki valmistamise oskuste laialdane taastamine Soomaal.

Haabja valmistamise laager teenib ka järgmisi eesmärke:

• Soomaa Rahvuspargi tutvustamine ja populariseerimine.
• Kohalike elanike stimuleerimine säilitama kultuuripärandit ja loodusväärtusi.
• Vanade metsade (kus sobilikke haavapuid ju vaid leidub) kaitsmise teadvustamine.
• Loodust ja kultuuri kaitsva ning kohalike elanike heaolu toetava turismi – ökoturismi – teadvustamine ja propageerimine.

PROJEKTI KIRJELDUS

Haabja valmistamise laager sünnib Kodukandi Ökoturismi Algatuse, Soomaa Rahvuspargi ja Eestimaa Looduse Fondi koostööprojektina. Projekti juhib Kodukandi Ökoturismi Algatuse koordinaator, turismiettevõtja Soomaal Aivar Ruukel.

ETTEVALMISTAV FAAS

• Ressurssisikute kaasamine (jaanuar – aprill).
• Laagris osalejate kaasamine (jaanuar – juuni).
• Finantseerijate kaasamine (jaanuar – aprill).
• Sobivate haabade leidmine ja varumine, ca 10 tk. (jaanuar – märts)
• Muude materjalide – kaarte toorikud jms. varumine (veebruar – mai).
• Haabja valmistamiseks vajalike tööriistade – künakirved, kaabitsad jm. valmistamine, ca 20 laagrist osavõtja tarvis. (märts – mai)
• Laagripaiga ettevalmistus. (mai – juuni)
• Meedia informeerimine.

LAAGRI FAAS

Haabja valmistamise laager toimub 16. – 21. juunil projektijuhi kodutalus – Saarisoo talus, Tohera külas, Tori vallas, Pärnumaal. Kursuste peamine juhendaja on kohalik kogenud paadimeister Jaan Rahumaa, teda abistab mõningat kogemust omav Arved Aus (ca40 aastane). Suusõnalise juhendamisega toetab Martin Tolberg, kes oma 82 eluaasta jooksul on valmistanud ca 100 haabjat.

Laagri käigus omandavad osalejad – ca 20 inimest, kellest vähemalt 50% on kohalikud elanikud paadimeistrite käe all haabja valmistamise alased teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Projekti tulemusena valmib ca 6-7 haabjat.

Laagri ajakava:

16. juuni, pühapäev
    Saabumine. Teoreetiliste teadmiste täiendamine kogu haabja valmistamise protsessi osas. Esimeste töövõtete omandamine.
    Õhtuprogramm: “Haabja osa külaelus. Riisa, Tõramaa jt. Soomaa külade lood.” – Andres Toht. Milla Jaksi. Rein Tomson?
17. juuni, esmaspäev
    Kursuslased jaotatakse 2 või 3 kaupa gruppidesse, iga grupp asub valmistama üht paati. Päeva lõpuks antakse haabjatele väliskuju.
    Õhtuprogramm: “Soomaa Rahvuspark” – Tõnu Kütt. Kaja Allilender. Rein Kuresoo? Eerik Leibak? Rabamatk.
18. juuni, teisipäev
    Haabjatele hakatakse andma sisekuju.
    Õhtuprogramm: “Kodukandi programm. Ökoturismi Algatus” – Mikk Sarv. Aigar Piho. Aivar Ruukel.
19. juuni, kolmapäev
    Haabja sisemuse viimistlus, laotamise ettevalmistamine.
    Õhtuprogramm: Paadimeister Jaan Rahumaa sünnipäeva tähistamine
20. juuni, neljapäev
    Laotamise ettevalmistamine. Laotamine.
    Õhtuprogramm: “Haabja lugu”. – Mark Soosaar?
21. juuni, reede
    Laotamine. Kaarte valmistamine. Kaarte kinnitamine.
    Lahkumine.

AVALIKKUSE TEAVITAMISE FAAS

Avalikkuse teavitamine toimub pideva tegevusena. Teema käsitlemiseks kasutatakse erinevates meediakanaleid.
Laagris toimuvat jäädvustama ja kajastama kutsutakse fotograafe, kirjutavaid, raadio- ning teleajakirjanikke. Ürituse jäädvustab videolindile ka Kodukandi Fond.

INFOVOLDIK

Ühe osana projektist valmistatakse infovoldik, mis tutvustab:
– haabja ajalugu ja kasutust Soomaal seoses üleujutustega,
– haabja saamislugu (valmistamise kunsti)
– haabjameistreid
Voldikut trükitakse 3000 tükki, eesti ja inglise keeles.
Voldiku materjali kirjutab Andres Toht – ekspert kohaliku kultuuriloo ja looduse alal. Tõlge inglise keelde – Robert Oetjen. Toimetab Aivar Ruukel.

KUIDAS TOIMUB TEGEVUSE JÄTKUMINE

16-21. juunil toimuv laager on SISSEJUHATUSEKS haabja valmistamise oskuse laialdasele taastamisele. Sarnane laager muutub igasuviseks traditsiooniks, haabjaid hakkavad iseseisvalt raiuma mitmed Soomaa kandi inimesed. Luuakse haabjaid valmistavate talunike ühistu, mis hakkab korraldama paatide turustamist nii Eestis kui ka mujale.

Haabjas kujuneb Soomaa sümboliks, suurendab avalikkuse huvi rahvuspargi vastu. Eheda ja samas eksklusiivse turismitootena areneb välja haabjaturism Soomaa jõgedel.

Soomaa Rahvuspargi poolt soetatud haabadest valminud paadid jäävad rahvuspargile. Laagris osalejate poolt soetatud tüvedest nende kätetööna sündinud haabjad jäävad osalejate omandusse.

Laagris osalejad saavad võimaluse tööriistad – künakirves, kaabits jms. välja osta nende omahinnaga.

NIMEKIRI LAAGRIS OSALEJATEST (seisuga 24.03.1996)

Kaja Allilender – Soomaa Rahvuspark, spetsialist
Arved Aus – Tipu küla elanik
Indrek Hein – Sandra küla elanik
Sulev Iva – Navi küla, Võrumaa, Võru Instituut
Mart Jüssi – Eestimaa Looduse Fond
Kaido Kama – Võru Instituut
Tõnis Korts – Viljandi Keskkonnaamet
Edu Kuill – Iia küla elanik
Tõnu Kütt – Soomaa Rahvuspargi direktor
Enn Lossmann – Tohera küla elanik
Kalju Mathiesen – Võlli küla elanik
Robert Oetjen – Eestimaa Looduse Fondi tegevdirektor
Arvi Oolo – Levi küla elanik
Aigar Piho – Villa küla, Võrumaa, Võru Instituut
Jaan Rahumaa – Iia küla elanik, paadimeister
Arno Rajande – Pärnu maavalitsuse arendusosakonna juhataja
Leo Riis – Riisa küla elanik
Aivar Ruukel – Tohera küla elanik
Rainer Saar – Jõesuu küla elanik
Gunnar Sein – Suure-Jaani elanik
Riho Sermat – Jõesuu küla elanik
Martin Tolberg – Härma küla elanik
Urmas Vahur – Pärnu Keskkonnafond
Agu Vissel – Tallima küla, Võrumaa, Võru Instituut

PROJEKTI EELARVE

Materjalid
Haavapuud á ca 500 EEK 10 tk. 5000
Kaarepuude toorikud á 15 EEK 100 tk 1500
Transport 1000
Tööriistade valmistamine
Künakirved á 300 EEK 25 tk. 7500
Kaabitsad à 200 EEK 25 tk. 5000
Juhendajate töötasud koos sots. maksetega
Meister 400EEK/päev 6 päeva 2400
Assistendid (2) 300EEK/päev 6 päeva 2600
Projektijuhi töötasu koos sots. maksetega :20 EEK/tund 100 tundi 2000
Sõidukulud Soomaal 2000
Infovoldiku üllitamine 10 000
KOKKU 39 000

PROJEKTI FINANTSEERIMINE
Haabja valmistamise laagrit finantseerib Soomaa Rahvuspark 8000 krooniga.
Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapital toetab laagrit 10 000 krooniga.

24.märts.1996