Isa oli vanasti metsavaht, hiljem võttis talukoha Tõramaa külla. Ema oli taluteenija. ALEKSANDER OLEV ise oli taludes karjapoiss ja siis sulane. On ka palke parvetanud. Ühest puust lootsiku õõnestamist õppis Viljandis jaan Rosenbergi juurtes, kes ise on Kõpu poolt mees. Tegi temaga kaks lootsikut koos.

Kui tuli 1917.a. sõjaväest siis hakkas lootsikuid tegema. Tegi taludele. Talu tõi puu ja andis teise mehe abiks. Tegi ka Sindi meestele palju paate. Need Sindi töölised kasutasid lootsikuid kalapüügil. Maksid hästi. Mõned ostsid ise puu ja ta käis kohapeal Sindis tegemas. Mõnele tegi aga kohapeal oma puust. Sindi mehed laudlootsikuid ei tahtnud, sest tammi all oli kiire vool ja seal sobisid ühest puust lootsikud enam. Tema ajal enam teisi meistreid ei olnud. Rosenberg enam ei teinud, sest oli juba vana. Kanakülast saadik käis Aleksander Olev lootsikuid tegemas.

Loe edasi etnograaf Arved Lutsu poolt 1969. aastal vestluses lootsikumeister Aleksander Oleviga kirja pandut.